Kārķi vald
Kārķi vald (ka Karkla vald, läti keeles Kārķu pagasts) on vald Lätis Valka piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Härgmäe vallaga ning Valmiera piirkonna Naukšēni ja Ēvele vallaga.
| Kārķi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Kārķu pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 192,3 km² | |
Elanikke: 529 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,8 in/km² | |
| Keskus: Kārķi | |
 |
Valla pindala on 192 km². 2016. aasta seisuga elas seal 673 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 601 lätlast, 33 venelast, 9 valgevenelast, 20 ukrainlast, 4 poolakat ja 3 leedulast.[3] Valla keskus on Kārķi küla. Vallavanem on Pēteris Pētersons.[4]
Valla vapi kilp on hõbedane, mis sümboliseerib heldust ja tugevaid traditsioone. Sinist värvi rist kujutab vaimsust, õilsust, puhast keskkonda, usku ja armastust, lisaks kujutab see sümboolselt ka valla jõgesid. Vapi keskel asuv kuldne mesilane sümboliseerib töökust ja loodussõbralikku majandamist. Ka on vallas palju mesinikke; samuti asub väike mesila valla kooli juures.[5]
Ajalugu muuda
XII sajandil elasid valla aladel eestlased, ent hiljem asustati sinna lätlasi ja piirkond lätistus. Aastaks 1935 oli lätlaste järel vallas arvukuselt teine rahvas hoopis venelased.
Aastal 1935 oli valla pindala 120,5 km² ja elanikke oli seal 1660.[6] 1945. aastal jagati vald Kārķi ja Seda külanõukogudeks, aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 ühendati Kārķi ja Seda külanõukogu. Aastal 1960 liideti sellega Ērģeme külanõukogu sovhoos Smertes, aga aastal 1979 liideti osa külanõukogu maid Ērģeme külanõukoguga.[7] Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks.[6] 2009. aastast kuulub Kārķi vald Valka piirkonda.
Regionaalse tähtsusega arheoloogiamälestis on Smilškalni muinaskalme ehk Rootsi kalmistu.[8]
Loodus muuda
Valla põhiosa jääb Tālava madalikule, kirdeosa aga Sakala kõrgustikule. reljeef on mõõdukalt liigestatud, seda läbivad madalad vored. Kõrgeim koht (100,9 m) jääb Vēveri küla lähedale. Maavaradest leidub seal savi ja liiva.[9]
Valla suuremaks jõeks on selle lõunapiiril voolav Säde jõgi, samuti voolavad seal Atse jõgi ja selle lisajõgi Ķire. Looduslikest järvedest asuvad vallas 15,2 hektari suurune Bezdibenis, 25,3 hektari suurune Cepši järv, 4,5 hektari suurune Pelēda järv ja 1,4 hektari suurune Trūdis. Vald asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. Märkimisväärsed loodusobjektid on veel Spiģi koobas Säde jõe kaldal ning Rūceklītise nime kandev allikas (asuvad Naukšēni valla piiril). Vallas on ka neli riikliku kaitse all olevat põlispuud, millest suurim on paju Naglas ümbermõõduga 6,25 meetrit. Looduskaitse all on veel Liģi pärn, Bērtuļise künnapuu, Lūķi õunapuu, Teterlūķi pärn, Vecjandavase pärn, Vecjandavase paju, Vecjandavase kuusk, Strautmaļi pärn, Tirgi kuusk, Jaunkārķi lehised, Auri lehis, Brūnase lehis, Drigāļi lehis, Brūnase tamm, Sedaskalni tamm, Smētese tamm, Stimperi tamm, Stimperi kasktamm, Cepurkalni mänd ja Saliņase männid. Vallas asub 309,3 ha suurune Kārķi soo hoiuala.[10]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 601 lätlast, 33 venelast, 9 valgevenelast, 20 ukrainlast, 4 poolakat ja 3 leedulast.[11]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[12] |
|---|---|---|
| Kārķi | vidējciems | 332 (2022) |
| Veckārķi | mazciems | 13 (2022) |
| Vēveri | mazciems | 12 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2017. Vaadatud 14. jaanuaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2017. Vaadatud 15. jaanuaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 6,0 6,1 Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 8.11 2024]
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001. ISBN 9984-00-412-0. 463 lk.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 12,0 12,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Kārķi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis