Külaaseme

küla Elva vallas Tartumaal

Külaaseme on küla Tartu maakonnas Elva vallas.

Külaaseme
Pindala: 9,0 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 43 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 3973[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 17′ N, 26° 25′ E
Külaaseme (Eesti)
Külaaseme
Kaart

Külaaseme küla maadel asub Aru koolimaja.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Konguta valda.

Ajalugu

muuda

Keskajal Nõo kihelkonda Aru mõisa alla kuulunud Külaaseme küla asub piirkonnas, mis oli asustatud kiviajalgi. Praeguste külade järjepidevust võib jälgida nooremast rauaajast. Sellele ajajärgule iseloomulike savinõude kilde on leitud Külaaseme naaberkülade Karijärve, Vellavere ja Härjanurme asulakohtadelt. Seega on olemas kõik tingimused, et ka Külaaseme sai alguse hiljemalt muinasaja lõpul. Külatuumiku omaaegne asukoht pole siiski teada. Sealsete talude põldudelt on arheoloogid leidnud pisut keskaegset keraamikat, kuid mitte küla asupaika näitavat kultuurkihti. Võimalik, et omaaegse külasüdame näitavad kätte Raudsemäe idaservast leitud aarded: sageli peideti aarded hoonetesse või nende lähedusse. TÜ arheoloogiakabineti arhiivis leidub ka teade, mille kohaselt olevat vana küla asunud praegusest ida pool, Miku ja Tillu talu heinamaal.

1638. aasta revisjonis on Külaaseme külas (Kyllo Asin) mainitud kolm talu, mille omanikud olid Mervesz Andresz (tulnud Poola ajal Teilma (Taydelma) külast), Jure Mert (samuti Poola ajal Tähtverest tulnud) ja põlistalunik Jenni Andresz. Lisaks neile elas seal kümme adratalupoega. Kirjandusmuuseumis säilitatava rahvaluulekogu andmetel on Külaaseme saanud nime selle järgi, et seal olnud kunagi küla, mis aga hävinud ja selle asemele tekkinud hiljem uus (KMKO f 199 m 33 | 18). Kuna ülalmainitud 17. sajandi revisjonis on küla nimi juba Külaaseme, pidi häving aset leidma veelgi varem. Et see ammu oli, näitab ka järgnev pärimusteade: küla hävis seetõtu, et selle kari ja karjased jäid taevast alla sadava Karijärve alla (E 25337/25338 (6)).

Külaasemel asub lähestikku kaks mäge, mida kutsutakse Kirikumäeks (või ka Kirikuväravaalusemäeks) ja Kabelimäeks. 1898. aastal teatab kirjasaatja Ed. Grüntam: "Kabelimägi Aru valla Külaaseme küla Tillu talu põllu sees. Sellest kohast on palju vanu asju leitud, muude seas ka üks tinast käevõru. Omas kolmadamas kirjas teatasin Teile ka Kirikuväravaalusemäest, mis Külaaseme külas on ja ütlesin seal juures, et selle mäe sisse vanal ajal inimesi maetud ja selle müe seest vanu leitud on. Mitte sinna ei ole maetud, ei ka mitte sealt pole vanu asju leitud, vaid eelpool tähendatud. Kabelimägi on see koht." (Mss 115l (3)).

Nii uue lauda rajamisel kui ka varem on mäelt leitud ka inimluid. Seetõttu on väga tõenäoline, et keskaegse külarahva matusekoht, külakalmistu, paiknes just seal. Kirikumäel võis asuda katoliku kabel.

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 5.02.2018.