Küberruum
See artikkel vajab toimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada! |
Küberruum on mõtteline keskkond, milles leiab aset suhtlus arvutivõrkude kaudu.[1]
Termin sai populaarseks 1990. aastatel, kui internet ja digitaalne suhtlemine kasvasid tohutu kiirusega ja termin "küberruum" suutis mitmeid uusi ideid ja nähtusi hästi esindada.[2]
Küberruumi algtermin "küberneetika" tuleb vanakreekakeelsest sõnast κυβερνήτης (kybernētēs, tüürimees, regulaator, piloot või tüür). Termini "küberneetika" võttis kasutusele Norbert Wiener.
Sotsiaalse eksperimendina võivad inimesed vahetada ideid, jagada informatsiooni, teha äri, luua kunstiteoseid, mängida mänge, osaleda poliitilises diskussioonis jne, kasutades ülemaailmset võrgustikku. Neid inimesi nimetatakse vahel ka kübernautideks.[viide?]
Termin küberruum on saanud tavaliseks viisiks, kuidas kirjeldada kõike interneti ja mitmekülgse internetikultuuriga seonduvat.[viide?]
Küberruumi kasutajatel usutakse olevat jagatud käitumisnormid, mille kasutamine on kõigile kasulik – küberneetika.[viide?] Paljud näevad õigust privaatsusele kõige tähtsama küberneetika osana. [3]
Chip Morningstar ja F. Randall Farmer on pakkunud, et küberruum on pigem defineeritud sealse inimestevahelise suhtluse kaudu, mitte tehnilise teostuse kaudu.[4] Nende arvates seisneb küberruumi olemuse tuum selles, et küberruum pakub keskkonda, mis koosneb paljudest osalejatest, kellel on võimalik üksteist mõjutada.
Termini algupära muuda
Terminit "küberruum" kasutati esmakordselt 1960. aastate lõpus, kui taani artist Susanne Ussing (1940–1998) ja tema partner Carsten Hoff moodustasid "Atelier Cyberspace" (ateljee küberruumi).
Selle nime all tegid nad mitmeid installatsioone ja pilte, pealkirjaga "tunnetuslik ruum", mis põhinesid ideel avatud süsteemide kohanemisest erinevate mõjutuste tõttu, nagu inimeste liikumine ja uute materjalide käitumine.
Atelier Cyberspace töötas ajal, mil internetti veel ei eksisteerinud ja arvuteid üldiselt loominguks ei kasutatud. [5]
Ilukirjanduses ilmus termin "küberruum" esimest korda 1982. aastal William Gibsoni lühijutus "Burning Chrome" ja hiljem tema 1984 aasta romaanis "Neuromant". Järgneva paari aasta jooksul hakati sõna "küberruum" kasutama seoses arvutivõrkudega.[6]
Metafoorne tähendus muuda
Don Slater kasutab metafoori, et defineerida küberruumi, kirjeldades "tunnetust sotsiaalsest olukorrast, mis on puhtalt oma ideede või enda esitlemise ja suhtlemise koht".
Termin "küberruum" hakkas interneti de facto sünonüümiks muutuma 1990. aastatel. Sellise tähenduse populariseeris Bruce Sterling, kuid ta viitab John Perry Barlow'le, kes kasutas seda esimesena oma essees, teatamaks Electronic Frontier Foundationi loomisest 1990. aasta juunis.[7]
Uuemad küberruumi definitsioonid muuda
Kuigi küberruumile võib leida erinevaid definitsioone nii teaduslikust kirjandusest kui ka ametlikest allikatest pole veel olemas definitsiooni, millega kõik nõustuksid. F. D. Krameri sõnul on olemas 28 erinevat definitsiooni.
Kõige uuem definitsioon on järgmine: Küberruum on globaalne ja dünaamiline domeen (pideva muutuse subjekt), mida iseloomustab elektronide ja elektromagnetilise spektrumi kombineeritud kasutus, ja mille eesmärk on luua, säilitada, muuta, vahetada, jagada, kasutada, eemaldada informatsiooni ja katkestada füüsilisi ressursse.
Küberruum sisaldab:
- füüsilisi infrastruktuure ja telekommunikatsiooni vahendeid, mis võimaldavad kommunikatsioonisüsteemide vahelisi seoseid. (SCADA seadmed, nutitelefonid, arvutid, serverid jne)
- arvutisüsteemid ja nendega seotud tarkvara, mis garanteerib domeeni üldise toimimise ja ühenduse;
- arvutisüsteemide vahelised võrgustikud;
- võrgustikud võrgustikest, mis ühendavad arvuteid.
Tavakeeles kutsutakse võrgustikke võrgustikest internetiks ja arvutitevahelisi võrke intranetiks. Küberruumi üks põhitunnus on see, et puudub kesksüsteem, mis kontrollib kõiki võrgustikke.[8]
Täpselt nagu maailmas ei ole ühte maailma valitsust, pole ka küberruumil hierarhilist tippinstitutsiooni. [9]
Küberruumi turvalisus muuda
Pikemalt artiklis Küberturvalisus
Küberruumi turvalisuse tagamiseks on tähtis info krüpteerida nii, et sellele oleks juurdepääs ainult nendel, kellele see on mõeldud. Selleks sobib avaliku võtme süsteem, mis võib saada aluseks uuenenud internetile, kus serverid on targemad, info on krüpteeritud ning igast toimingust jääb märgatav jälg. Eesti küberruumis hoiab korda CERT-EE.[10]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Cyberspace, Oxford Dictionaries
- ↑ Strate, Lance (1999). "The varieties of cyberspace: Problems in definition and delimitation". Western Journal of Communication. 63 (3): 382–3. DOI:10.1080/10570319909374648.
- ↑ White House, "The National Strategy To Secure Cyberspace"
- ↑ Morningstar, Chip and F. Randall Farmer. The Lessons of Lucasfilm's Habitat. The New Media Reader. Ed. Wardrip-Fruin and Nick Montfort: The MIT Press, 2003. 664-667. Print
- ↑ The (Re)invention of Cyberspace, Kunstkritikk, 24. august 2015
- ↑ Gibson, William (1984). Neuromancer. New York: Ace Books. Lk 69. ISBN 0-441-56956-0.
- ↑ John Perry Barlow, "Crime and Puzzlement," June 8, 1990
- ↑ How would you define Cyberspace?, Definition by Marco Mayer, Luigi Martino, Pablo Mazurier and Gergana Tzvetkova, Draft Pisa, 19. mai2014
- ↑ The most recent analysis of the interaction of Cyberspace and International politics has been investigated in the MIT, Harvard and CFR ECIR project (Explorations in cyber International Relations)
- ↑ Enn Tõugu: kuidas botid meie arvutitesse satuvad?, Postimees, 27. mai 2017
Välislingid muuda
- International Politics in the Digital Age
- Eesti küberruumi turvalisus on maailmas viies, Euroopas esimene, Delfi, 16. juuni 2017
- New York Times: andmelekked on mõjunud NSA töömoraalile katastroofiliselt, err.ee, 14. november 2017