Ava peamenüü
See Artikkel See artikkel on silma osast; aju kõvakesta kohta vaata artiklit Aju kõvakest. Teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehekülge Kõvakest (täpsustus).

Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest. Kõvakest on silmamuna fibrooskesta välimisem kest, mis eespool läheb üle sarvkestaks.[1]

Kõvakesta areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

RoomajatelRedigeeri

MadudelRedigeeri

Kõvakest on ka madude silmamuna osa, mis koosneb sidekoest (kollageenikiududest).[2][3]

ImetajatelRedigeeri

KoduloomadelRedigeeri

Kõvakest koosneb kollageenikiududest ja on sarnaselt inimese kõvakestaga läbipaistmatu. Selle välispinnale kinnituvad silmamunalihased. Kõvakest on varustatud närvilõpmete ja veresoontega, lümfisooned puuduvad. Nägemisnärvi väljumiskohal on kestas mulgukesed, seda ala nimetatakse kõvakesta-sõelväljaks (area cribosa sclerae).[4]

InimestelRedigeeri

Kõvakest asub inimestel silmamuna külgedel ja taga. Kõvakest on tihedast sidekoest koosnev valge ja suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. See on varustatud närvilõpmete ja veresoontega, lümfisooned puuduvad. Välispinnale kinnituvad silmamunalihased.[5] Sisepinnal paikneb koroidea (choroidea).

PatoloogiaRedigeeri

Kõvakestaga seostatakse inimestel selliseid haiguslikke seisundeid nagu skleriit ja episkleriit ja pahaloomulised kasvajad. Lisaks on paljude haiguslike seisundite, näiteks tuberkuloos, leepra, süüfilis, Lyme'i tõbi, toksoplasmoos, tsütomegaloviirus, mumps, nakkuslik mononukleoos ja mitmete teiste nakkushaiguste korral kaasatud ja haigustunnustega ka skleera.[6]

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 388 – 389:2004.
  2. Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) (inglise keeles)
  3. The Sclera and Systemic Disorders, lk 13, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) (inglise keeles)
  4. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  5. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 393,2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. The Sclera and Systemic Disorders, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri