Käomardi laht
Käomardi laht (vanemates allikates ka Kaumardi laht, Kaomardi laht, Käomardi järv) on järv Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Hõbesalu külas. See kuulub Nehatu looduskaitseala koosseisu.[1] Rannajärvena asub see merest (Paatsalu laht) umbes poole kilomeetri kaugusel.[2]
1953. aastal märgati lahel Eestis esmakordselt pelikani.[3] 24.–25. juunil 1953 toimusid järve teaduslikud süvauuringud.[2]
Kirjeldus muuda
Järv on 400 meetrit lai ja 700 meetrit pikk. Selle valdavalt kivine (erandiks kohati mudane põhja- ja kirdekallas) kaldajoon on kokku 1887[1] meetri pikkune.[2] Selle pindala on 10,6 hektarit ja valgala suuruseks on hinnatud 19,7 ruutkilomeetrit.[1]
Seda on hinnatud väga madalaks:[2] järve sügavaim koht on 0,5 meetrit allpool veepinda.[1] Madala põhja tõttu tõuseb järvevee temperatuur suviti tihti väga kõrgeks. Põhjapind on tasane, süvenedes ühtlaselt. Kallaste lähedal katab järve põhja klibu koos mõne suurema kiviga, kirdeosas paas ning keskosas kuni 0,7 meetri paksune hall tervismuda, mille all on savikiht.[2]
Taimestik ja loomastik muuda
Ehkki veesisene taimestik katab vahelduva tihedusega peaaegu kogu järvepõhja, on see suhteliselt liigivaene. Domineerivaks on mändvetikas, saartevahelisel alal on levinud ka kamm-penikeel ja tähkjas vesikuusk. Kaldaveetaimestikus, mis esineb katkendlikult, on liigiti levinuim kare kaisel ja pilliroog, vähemal määral näiteks meri-mugulkõrkjas, sooalss, ahtalehine hundinui.[4]
Fütoplanktoni hulka on hinnatud väheseks. Zooplanktoni levikut on liikide kui ka mahu poolest hinnatud väga väikseks: suvel levivad avavees ja kaldavöötmes keriloomad, märkimisväärselt vähemal määral aerjalalised ja veelgi harvem vesikirublised (neist arvukaim Chydorus sphaericus). Talvist zooplanktoni levikut peeti eriti väheseks.[4]
Põhjaloomastikus domineerivad vesikakandid ning ühepäevikuliste ja ehmestiivaliste vastsed.[4]
Kaladest on levinuim haug, esineb ka särge, linaskit, ogalikku, luukaritsat ja viidikat.[4]
1953. ja 1955. aastal tehtud vaatluste järgi on seda hinnatud väga linnurikkaks järveks. Levinud liikidena toodi esile sarvikpütt, tuttvart ja vesikana, vähemal määral punapea-varte ning sinikael-, räga-, ja luitsnokk-parte Järve keskel asuvas rootukas elutses naerukajakate koloonia, saarekestel pesitsesid mõned jõgitiirud. Värvulistest tähendati rästas-roolindu.[5]