Aita Kurfeldt

Eesti tõlkija ja tantsija
(Ümber suunatud leheküljelt Justa Kurfeldt)

Aita Kurfeldt (kuni 1936 Auguste Therese Kurfeldt, perekonnanimi alates 1936 Hanko ja Kurfeldt-Hanko; tõlkijanimi ka Justa Kurfeldt; eesnimi alates 1939 Aita; 2. jaanuar 1901 Tallinn2. november 1979 Tallinn) oli eesti tõlkija ja tantsija.[1]

Tallinna väikekaupmehe perre sündinuna õppis ta 1907–1917 Beljajeva eragümnaasiumis, 1920–1924 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (stuudium katkes majanduslikel põhjustel) ja 1924–1927 balletti Gerd Neggo stuudios. Tantsijana alustas ta tööd Estonia teatris (1930–1931), pooldades veendunult modernballetti. 1930. aastatel avaldas ta Eesti ajalehtedes ka tantsuteemalisi kirjutisi.

Arstide nõudmisel oli ta siiski sunnitud balletist loobuma ning asus tegutsema tõlkijana, milleks Jüri Talveti hinnangul innustas Kurfeldti temaga 1936. aastal abiellunud poliitik, ärimees ja skandinaavia kirjanduse tõlkija August Hanko.

Ülikooliharidust jätkas ta 1936. aastast eesti filoloogia ja rahvaluule alal, lõpetades cum laude. 1942. aastal kaitses ta filosoofiamagistri kraadi etnoloogiaalase väitekirjaga "Pruudi kerjamise komme".[2] Ta õppis filosoofiateaduskonnas veel ka 1944. aastal.

Sõjajärgseil aastail jätkas ta peamiselt tõlkijana. Kuna tema mees August Hanko vahistati 1945. aastal poliitilistel põhjustel, lahutas ta mehest ning töötas ka muudel ametikohtadel, sealhulgas Moskva rändtsirkuse raamatupidajana.[1]

LoomingRedigeeri

Kurfeldt tõlkis peamiselt vene ja romaani keeltest, aga ka nt rootsi keelest. Tema tõlkes jõudsid eesti keelde nt Miguel de Cervantes Saavedra "Don Quijote", Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid", Gabriel García Márqueze "Sada aastat üksildust", Romain Rollandi "Jean-Christophe", Mihhail Šolohhovi "Vaikne Don", Anatole France'i "Kuningatar Hanejala praeköök", Rafaello Giovagnoli "Spartacus", Aleksei Tolstoi "Kannatuste rada" jpt maailmakirjanduse tippteoseid.[1]

Eesti hispanist Jüri Talvet on kirjutanud: "Olen tingimusteta imetlenud Aita Kurfeldti tõlkeid, suunanud neid lugema noori kirjandusõppureid /---/ ning teda ühegi kahtluseta lugenud eesti hispanistika ja ühtlasi iberoromanistika rajajaks. Seda enam, et Aita Kurfeldt jõudis väga varakult, veel enne "Don Quijote" esimese osa esmast ilmumist, end avaldada ka uurimuslik-kriitilisel alal: tema sulest ilmus Tartus 1934. aastal lühimonograafia "Miguel de Cervantes Saavedra" – üks väheseid maailmakirjanduslikke monoteema käsitlusi eesti keeles raamatukaante vahel üldse".[1]

TõlkeidRedigeeri

  • Louis-Henri Boussenard. "Pariisi tänavapoisi reis ümber maailma" ("Le Tour du monde d'un gamin de Paris", 1880) – tõlge 1932, kordustrükk 1992
  • Jules Verne. "Tsaari kuller". ("Michel Strogoff" (algselt "Le Courrier du Tsar"), 1876):
    • "Tsaari kuller". Prantsuse keelest tõlkinud Justa Kurfeldt. Loodus. Tartu 1933
    • "Tsaari kuller". Prantsuse keelest tõlkinud Justa Kurfeldt, kujundanud Henno Käo. Kuldsulg. Tallinn 1994
  • Fjodor Dostojevski. "Vennad Karamazovid" ("Братья Карамазовы", 1879–1880) – tõlge 1939, kordustrükk 2001 (kirjastus Kupar)
  • Miguel de Cervantes Saavedra. "Don Quijote" – osaline tõlge 1939–1940, täielik tõlge 1946–1947, kordustrükid 1955 ja 1987–1988
  • Selma Lagerlöf. "Anna Svärd" (1928). Rootsi keelest tõlkinud Justa Kurfeldt, kaas Karin Luts. Ilukirjandus ja Kunst. Tartu 1940
  • Rafaello Giovagnoli. "Spartacus" (1874):
    • "Spartacus". Eessõna S. Kovaljov, illustreerinud T. Ksenofontov, kaas ja esileht Villu Toots, venekeelse väljaande järgi tõlkinud Aita Kurfeldt. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1951, 498 lk
    • "Spartacus". Järelsõna Z. Potapova, tõlkinud Aita Kurfeldt, illustreerinud O. Korovin, kaane kujundanud Hugo Mitt. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1957, 498 lk
    • "Spartacus". Järelsõna Z. Potapova, tõlkinud Aita Kurfeldt, illustreerinud Jüri Palm. Sari Ajast aega. Eesti Raamat. Tallinn 1977, 463 lk

LiikmesusRedigeeri

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jüri Talvet. Aita Kurfeldti meenutades. Sirp, 12. jaanuar 2001
  2. "Pruudi kerjamise komme" kataloogis ESTER; Talveti järelehüüdes on magistritööks ekslikult nimetatud Kurfeldti proseminaritööd 1938. aastast "Nõiamärgid" ("Nõiamärgid" kataloogis ESTER

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri