Jupiter (astroloogia)

Jupiter kuulub tänapäeva Lääne astroloogias koos Saturniga ühiskondlike planeetide hulka. Jupiter teeb Maalt vaadatuna sodiaagile ringi peale umbes 12 aastaga.

Jupiteri astroloogiline sümbol

Jupiter on seotud kasvu ja laienemisega ning valitseb kõike, mis on vaimselt või füüsiliselt suur. Ta seostub filosoofia, maailmavaate, kõrghariduse, religiooni, välisreiside ja seadustega. Jupiteri asend sünnikaardis ja seosed teiste planeetidega näitavad inimese suhteid moraali, haridusküsimuste, kirikuga, tema rännukirge või selle puudumist, ka huumorimeelt või selle puudumist. Jupiter näitab sünnikaardis ka optimismi ja enesekindlust või nende vähesust. Ta väljendab kogemusi, mida vajame arenguks, samuti omadusi, mis meil areneda aitavad.[1]

Jupiteriga seotud valdkonnas tunneb inimene end kaitstuna ja usaldab elu ning võib palju saavutada. See valdkond vajab aga ka palju ruumi arenemiseks ja avastusteks, inimene ei ole seal kunagi rahul halli argipäevaga, vaid tahab aina enamat. Siit tuleneb ka Jupiteri omadus kalduda liialdustesse ja suutmatus lõpetada juba alustatud asju.[2]

Jupiter tähistab sünnikaardis isa, õpetajat, vana tarka meest.

Inimkehaga seoses valitseb Jupiter maksa, vereloomet, kudede kasvu/vohamist ja üleminekuaastaid.[3]

Jupiter on Amburi märgi valitseja ning Kalade kaasvalitseja (koos Neptuuniga) ning seotud 9. ja 12. astroloogilise majaga.

Mütoloogia

Kreeklastel oli Zeus (roomlaste Jupiter) kõige kõrgem jumal. Muuhulgas kandis ta liignime Välguheitja. Ta valitses universumi üle koos vendade merejumal Poseidoni (roomlaste Neptunus) ja surnute riigi jumala Hadesega (roomlaste Pluto). Tema atribuudid olid kimp välke peos ja võimusümbol kotkas, sageli kujutatakse teda troonil istumas.

Lisaks naisele Herale, kes oli abielu jumalanna, oli Zeusil hulk voodikaaslasi. Kui Zeus mõnd naist himustas, siis ta lihtsalt läks ja võttis selle. Armuafääride käigus muutis ta enamasti kuju, muutudes kord loomaks, kord inimeseks, jumalaks või mõneks asjaks.

Zeusil oli palju järeltulijaid ja tema abielu Heraga täis pidevaid tülisid. Hera jälitas armutult Zeusi sõbratare ja nende lapsi ning Zeus omakorda kaitses neid oma naise eest, karistades viimast.

Jupiteri kultus oli Rooma riigiusk kuni 4. sajandini p.Kr, Jupiteri austati Kapitooliumil. Kui Jupiter tundis end oma troonil kindlalt, oli ta suuremeelne ja õiglane jumalaisa, kes demonstreeris oma võimeid nii taevas kui maa peal mõistlikult ja väärikalt. Antiikaja inimesed austasid teda väga.

Kuna Jupiteri seostati õnne ja rõõmsameelsusega, hakati selles tähenduses kasutama sõna „joviaalne“.[4]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Triin Tobber. "Sünnikaardi saladused", Tallinn, 2012, lk 126
  2. Howard Sasportas "Astrologische Häuser und Aszendenten", Ulm, 1997, lk 333
  3. Juhani Nummela "Astrologian käsikirja", Porvoo, 1989, lk 79
  4. Astrowiki.de, Jupiter