Jean-Claude Juncker pidamas kõnet Euroopa Rahvapartei valimiskongressil 2014. aasta märtsis

Junckeri komisjon oli Euroopa Komisjoni koosseis, mis oli ametis alates 1. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2019. Tegemist oli järjekorras kuuenda komisjoniga. Selle president oli Jean-Claude Juncker, kes juhatas ülejäänud 27 volinikust (üks igast liikmesriigist peale Luksemburgi, mille esindaja on Juncker) koosnevat kabinetti. Jean-Claude Juncker valiti Euroopa Komisjoni presidendiks 2014. aastal ja temast sai sama aasta sügisel José Manuel Barroso mantlipärija.[1]

Junckeri komisjoni järel alustas 1. detsembril 2019 tööd von der Leyeni komisjon.

ValimineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Euroopa Komisjon#Ametisse nimetamine
 
Junckeri kampaaniabuss, mida kasutati 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Juncker Euroopa Rahvapartei kandidaadina Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.[2] Euroopa Rahvapartei sai parlamendis enamuse (fraktsioonina Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid) ja sama aasta 27. juunil määras Euroopa Ülemkogu Junckeri ametikohale. Euroopa Parlament valis Junckeri 15. juulil ka Euroopa Komisjoni uueks presidendiks.[3][4][5] 22. oktoobril kiitis parlament Junckeri komisjoni tervikuna heaks ja Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri istungil määras nõukogu uue komisjoni ka ametlikult ametisse.[6][7] Sama aasta 1. novembril asus Junckeri komisjon ametlikult ametisse.[8][9] Juncker esitas oma presidendiks olemise aja kohta kümnest punktist koosneva tegevuskava, mis keskendus töökohtadele ja kasvule.[10]

VolinikudRedigeeri

Junckeri presidendiks olemise ajal oli ametis alljärgnev volinike kolleegium:[11][12][13]

Komisjoni
liige
Riik Positsioon
 
Jean-Claude Juncker
  Luksemburg Euroopa Komisjoni president
 
Frans Timmermans
  Holland Esimene asepresident
 
Federica Mogherini
  Itaalia Asepresident ja EL-i välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja
 
Maroš Šefčovič
  Slovakkia Asepresident
 
Jyrki Katainen
  Soome Asepresident
 
Valdis Dombrovskis
  Läti Asepresident
 
Věra Jourová
  Tšehhi Euroopa Komisjoni volinik
 
Mariya Gabriel
  Bulgaaria Euroopa Komisjoni volinik
 
Günther Oettinger
  Saksamaa Euroopa Komisjoni volinik
 
Pierre Moscovici
  Prantsusmaa Euroopa Komisjoni volinik
 
Marianne Thyssen
  Belgia Euroopa Komisjoni volinik
 
Johannes Hahn
  Austria Euroopa Komisjoni volinik
 
Dimitris Avramopoulos
  Kreeka Euroopa Komisjoni volinik
 
Vytenis Andriukaitis
  Leedu Euroopa Komisjoni volinik
 
Julian King
  Suurbritannia Euroopa Komisjoni volinik
 
Elżbieta Bieńkowska
  Poola Euroopa Komisjoni volinik
 
Miguel Arias Cañete
  Hispaania Euroopa Komisjoni volinik
 
Neven Mimica
  Horvaatia Euroopa Komisjoni volinik
 
Margrethe Vestager
  Taani Euroopa Komisjoni volinik
 
Violeta Bulc
  Sloveenia Euroopa Komisjoni volinik
 
Cecilia Malmström
  Rootsi Euroopa Komisjoni volinik
 
Karmenu Vella
  Malta Euroopa Komisjoni volinik
 
Tibor Navracsics
  Ungari Euroopa Komisjoni volinik
 
Carlos Moedas
  Portugal Euroopa Komisjoni volinik
 
Phil Hogan
  Iirimaa Euroopa Komisjoni volinik
 
Christos Stylianides
  Küpros Euroopa Komisjoni volinik

Värvide seletus:

Endised liikmedRedigeeri

Komisjoni
liige
Riik Positsioon
 
Andrus Ansip
  Eesti Euroopa Komisjoni volinik
 
Corina Crețu
  Rumeenia Euroopa Komisjoni volinik
 
Jonathan Hill
  Suurbritannia Euroopa Komisjoni volinik
 
Kristalina Georgieva
  Bulgaaria Euroopa Komisjoni volinik

Värvide seletus:

Presidendi kabinetRedigeeri

Presidendi kabinet toetab komisjoni presidenti ja seega on sel väga keskne roll kogu Euroopa Komisjoni töö koordineerimisel. President Junckeri kabinetti juhtis aastatel 2014 kuni 2018 Martin Selmayr (keda on kirjeldatud kui "ELi ajaloo võimsaimat kabinetiülemat") ja seejärel Clara Martinez Alberola.[14]

ProjektimeeskonnadRedigeeri

Juncker oli esimene Euroopa Komisjoni president, kes lõi sellise komisjoni, mille liikmed olid erinevate valdkondade alla koondatud. Neid "klastreid" tunti projektimeeskondadena ja neist igaühte juhtis üks asepresidentidest.[15] Iga meeskond koosnes nii tuumikliikmetest kui ka sellistest liikmetest, kelle tegevusvaldkond vajadusel vastava teema alla koondus.[16] Asepresidendid Timmermans ja Georgieva vastutasid kõigi volinike eest, kuid ülejäänud projektimeeskondi juhtisid järgnevad volinikud:

ViitedRedigeeri

  1. Barroso names new EU commission team. Euronews. Vaadatud 27.11.2009.
  2. "Jean-Claude Juncker: Experience. Solidarity. Future.". European People's Party. 
  3. Parliament elects ‘politically ecumenical’ Juncker as Commission President. EurActiv.
  4. Blow to Cameron as centrist MEPs back Juncker for European commission job. The Guardian.
  5. Baker, Luke (23.06.2014). "Battle over Juncker underlines EU parliament's 'adulthood' | Reuters". Uk.reuters.com. Vaadatud 04.05.2016. 
  6. "EUROPEAN COUNCIL DECISION appointing the European Commission". European Council. 22.10.2014. Vaadatud 02.11.2014. 
  7. "European Council (23 and 24 October 2014) ‒ Conclusions". European Council. 24.10.2014. Vaadatud 02.11.2014. 
  8. "The new European Commission – Parliament elects new European Commission". European Parliament. 23.10.2014. Vaadatud 01.11.2014. 
  9. "Juncker Commission takes office". European Commission. 01.11.2014. Vaadatud 01.11.2014. 
  10. Jean-Claude Juncker: My Agenda for Jobs, Growth, Fairness and Democratic Change. The Parliament Magazine.
  11. Cerulus, Laurens (10.07.2014). "Juncker wants more women in new Commission team". 
  12. "Poland, Italy nominations leave Juncker needing four more commissioners". Euractiv.com. Vaadatud 04.05.2016. 
  13. EU Commission College. 13.09.2014.
  14. HERSZENHORN, DAVID M. (17.11.2016). "‘Monster’ at the Berlaymont". Politico. Vaadatud 03.05.2017. 
  15. Vice-presidents to lead teams of commissioners.
  16. The new structure of the Juncker Commission
  17. Juncker Commission. One year on.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Juncker Commission seisuga 30.10.2019.