Julius-Johannes Taimre
Julius-Johannes Taimre VR I/3 (kuni 1936 Julius-Johannes Trausman(n); 29. jaanuar (vkj)/ 10. veebruar 1895 Kurna vald, Jüri kihelkond, Harjumaa[1] – 20. jaanuar 1977) oli Eesti vabadusvõitleja.
Õppis Kurna vallakoolis. Töötas Kurna mõisas sepasellina, siis Keilas lukksepana ja Tallinnas autoremondikojas.
Esimese maailmasõjas teenis aastatel 1917–1918 autoüksuses. Esimese Saksa okupatsiooni ajal oli Tallinna laevaühisuse autojuht, osales Kaitseliidu loomises.
Vabadussõja ajal võitles lahingutes punaste vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätis. Osales vabatahtlikuna laiarööpmelise soomusrongi nr 1 ehitustöödel ning sõitis koos rongiga Viru rindele. Jaanuarist 1919 soomusauto Tasuja autojuht ja pealiku abi. Sai 22. jaanuaril 1919 Tõrva aleviku juures Viljandimaal haavata. Hiljem Soomusautode Kolonni 3. rühmas, detsembris 1919 sai vanemautojuhiks.
Aprillis 1920 vabastati sõjaväeteenistusest. Peale Vabadussõda oli AS Tallinna Laevaühisuse autojuht.
Kolmanda Nõukogude okupatsiooni ajal oli autojuht vineeritehases Tallinnas.
Liikmesus muuda
- Vabaduse Risti Vendade Ühenduse (VRVÜ) Tallinna osakond
Tunnustus muuda
- 1920, 14. detsember Vabadusristi I liigi 3. järk[2] Kaitseliidu korraldamise ja organiseerimise töö eest Vabadussõja ajal
- 1929, 29. mai Kotkaristi V klassi teenetemärk[3]
Viited muuda
- ↑ EELK Juuru koguduse personaalraamat VI 1906-1925. Rahvusarhiiv, EAA.1211.1.153, paarislk 301
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid