Ava peamenüü

Julius I (ladinapäraselt Iulius I) oli paavst 337352. Ta oli 35. paavst.

Julius I
PopeJuliusI.jpg
Valitsemisaja algus 6. veebruar 337
Valitsemisaja lõpp 12. aprill 352
Eelkäija Marcus
Järeltulija Liberius
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 12. aprill 352
Surmakoht Rooma

Julius I oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast. Ta oli Rusticuse poeg.

Paavstiks saamineRedigeeri

Julius I sai paavstiks 6. veebruaril 337.

Vaidlused ariaanidegaRedigeeri

Pärast Constantinus Suure surma tahtsid ariaanid Juliuselt toetust oma soosikule, kelle nad olid määranud Aleksandria patriarhiks. Senine patriarh Athanasios ja Marcellus põgenesid ariaanide eest Rooma, kus Julius I pakkus neile varjupaika. Juliuse juures saavutasid Athanasiose saadik ja kaks ariaanide saadikut kokkuleppe tüli lahendamiseks sinodil.

Aastal 340 pidas Julius I Roomas sinodi. Paavst tunnustas mõlema piiskopi õigust nende senistele ametikohtadele. Samuti eiras ta Marcelluse vastu esitatud süüdistusi sabellianismis ja tunnistas tema osadust Rooma kogudusega. Paavst vahendas sinodi otsused idas asuvatele kogudustele, kuid ariaanid leidsid endiselt, et Athanasios oli süüdi dogmaatilistes eksimustes.

Vaidluse lahendamiseks soovitas Julius I keisritel Constansil ja Constantius II kokku kutsuda kirikukogu Serdicasse (Sofia). Julius ei osalenud 342 või 343 toimunud kirikukogul, kuid saatis sinna oma saadikud preestrid Archidamuse ja Philoxenuse. Kirikukogul otsustati muuhulgas, et tagandatud piiskoppidel on õigus kaevata paavstile, samuti tagandati ametist ariaanid Ursacius ja Valens. Idakirikute delegatsioon soovis Athanasiose ärasaatmist kirikukogult. Kui seda soovi ei rahuldatud, boikoteerisid idakirikud kirikukogu, pidades Plovdivis oma kirikukogu, kus ekskommunitseeriti Julius.

346 lubati Athanasiosel tagasi pöörduda Aleksandriasse, millega seoses saatis Julius Aleksandria kogudusele kirja. Julius vabastas 347 kirikuvandest ariaanid Ursaciuse ja Valensi.

Kuna ariaanidega kestnud tüli jäi lahendamata, saatsid idakirikud 352 Juliusele uue kirja, et kokku kutsuda kirikukogu, kuid paavst suri.

Ametid kuuriasRedigeeri

Julius I reorganiseeris paavsti kantselei. Ta määras "Liber Pontificalise" järgi ametisse "primicerius notariorumi" (sellest ametist kujunes hiljem riigisekretäri amet) ja sätestas, et notarid peavad koguma ning arhiveerima kogudustega seonduvaid dokumente.

Liturgilised otsusedRedigeeri

Julius I sätestas kirjavahetuses Jeruusalemma Kyrillosega, et jõule tuleb pidada 25. detsembril.

Uued kirikudRedigeeri

Julius I rajas Roomas viis kirikut, sealhulgas Juliuse basiilika (Santa Maria in Trastevere kirik). Teda on kujutatud samas kirikus oleval 12. sajandi mosaiigil.

OrdinatsioonidRedigeeri

Julius I ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 18 preestrit, 4 diakonit ja 9 piiskoppi.

Muud otsusedRedigeeri

Julius I rajas "Liber Pontificalise" järgi Roomas 3 kalmistut.

SurmRedigeeri

Julius I suri "Liber Pontificalise" järgi 12. aprillil 352 ja maeti Calepodiuse katakombi. Tema säilmed viidi hiljem Santa Maria in Trastevere kirikusse.

Juliust austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 12. aprill.

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

Eelnev:
Marcus
Rooma paavst
337352
Järgnev:
Liberius