Juhitud demokraatia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Juhitud demokraatia (ingl guided democracy, illiberal democracy) märgib formaalselt demokraatlikku riigikorda, mis tegelikult toimib autokraatliku valitsusviisina. Selline valitsusvorm tekib reeglina siis, kui vabadel ja õiglastel valimistel võidab suure enamusega populistlik poliitik, kes lubab valijate massidele seda, millest nood unistavad. Oma valitsusõiguse kindlustamiseks allutab võimukandja meedia ja kohtusüsteemi ning muudab kohalikud liidrid enda sõltlasteks või elimineerib need. Formaalselt jääb riik demokraatlikuks – toimuvad vabad valimised ning inimesed võivad omavahel rääkida neile olulistest asjadest, kuid avalik meedia edastab vaid valitsusele soodsaid uudiseid. Tegelikult aga areng peatub – võimu teostavad samad isikud ning iga katse piirata valitsevat ebaõiglust või teostada riigi majanduselus või ühiskonnakorralduses muudatusi ebaõnnestuvad, sest valitsus kontrollib kõike.[1]
Juhitud demokraatia kontseptsiooni sõnastasid Walter Lippmann oma töös „Avalik arvamus (Public Opinion, 1922)[2] ja Edward Bernays oma raamatus „Avaliku arvamuse kristalliseerimine“ (Crystallizing Public Opinion, 1923).
Juhitud demokraatiaks on nimetatud Indoneesias aastatel 1957–1966 valitsenud Sukarno valitsuskorraldust. 21. sajandil on Kremli teoreetikud eesotsas Gleb Pavlovskyga[3] hakanud Venemaa valitsuskorraldust nimetama juhitud demokraatiaks.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Wolin, Sheldon S. (2008). Democracy Incorporated: Managed Democracy and the Specter of Inverted Totalitarianism. Princeton: Princeton University Press. Lk 60.
- ↑ Walter Lippmann (1922). Public opinion. New York: Harcourt, Brace and Company.
- ↑ Weir, Fred (October 1, 2003). "Kremlin lobs another shot at marketplace of ideas". The Christian Science Monitor. Retrieved 2009-11-10.