Ava peamenüü

Judith Arlene Resnik (5. aprill 194928. jaanuar 1986) oli Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut. Resnik oli teine ameeriklanna kosmoses ja üks seitsmest astronaudist, kes hukkus Challengeri katastroofis.[1]

Judith Resnik
Judith Resnik.jpg
Sünninimi Judith Arlene Resnik
Sündinud 5. aprill 1949
Akron, Ohio
Surnud 28. jaanuar 1986 (36-aastaselt)
Cape Canaveral, Florida, USA
Rahvus ameeriklane

NoorusRedigeeri

Resnik sündis 1949. aastal Ukrainast pärit juudi immigrantide peres. Ta lõpetas 1966. aastal keskkooli väga heade tulemustega. 1970. aastal sai ta Pittsburghi Carnegie Melloni ülikoolist bakalaureusekraadi elektrotehnika erialal. 1977. aastal sai ta samal erialal doktorikraadi.[2]

KarjäärRedigeeri

 
Resnik Discovery missiooni STS-41-D ajal. Temast vasakul on silt kirjaga "Tere, isa"

Pärast Carnegie Melloni lõpetamist töötas Resnik RCA-s insenerina ning oli seotud ka mitme NASA projektiga.[3] Doktorikraadi omandades töötas ta Xerox Corporationis süsteemiinsenerina.

Judith Resnik liitus NASA astronautide koolitusprogrammiga 1978. aasta jaanuaris, kui näitlejanna Nichelle Nichols, kes töötas NASA värbajana Resniku värvas.[3] Tema esimene missioon oli kosmosesüstik Discovery esmalend STS-41-D 1984. aasta septembris. Selle missiooniga sai ta teiseks juudiks kosmoses. NASA avaldatud piltidel tõmbas Resnik tähelepanu oma pikkade juustega, mis kaaluta olekus hõljusid ta pea ümber. Selline juuste hõljumine hämmastas inimesi, kes olid varem näinud ainult lühikeste juustega mehi.

SurmRedigeeri

Resnik hukkus 28. jaanuaril 1986 Cape Canaveralil, kui kosmosesüstik Challengeri väliskütusepaak plahvatas 73 sekundit pärast starti.

Pärast meeskonnaruumi sama aasta märtsis leidmist tõid tuukrid esimesena ära Resniku surnukeha ja seejärel Christa McAuliffe'i. Kõigile Challengeri pardal hukkunud astronautidele sooritasid lahkamised mereväe kohtuarstid, aga ühegi meeskonnaliikme täpset surmapõhjust välja selgitada ei õnnestunud.

Challengeri katastroofi uurimise ajal avastasid meeskonnaruumi uurinud spetsialistid, et mitmed piloodi juures olnud lülitid polnud tavapärases stardiasendis ja kolm neljast avariihapnikupakist olid manuaalselt aktiveeritud.[4] Põhjalikumal uurimisel selgus, et üks aktiveeritud pakk kuulus piloot Michael J. Smithile. Kuna Smithi hapnikupaki lüliti oli piloodi istme seljatoe taga, tähendab see, et Resnik või Onizuka võisid selle Smithi jaoks aktiveerida. See on ainus tõend, et Resnik ja/või Onizuka elasid plahvatuse üle. Aktiveerimata hapnikupakk kuulus komandör Dick Scobeele ning ülejäänud kahe aktiveeritud paki omanikke tuvastada ei õnnestunud.[5]

PärandRedigeeri

Resnik on postuumselt saanud mitmeid teenetemärke ja tema auks on nimetatud mitu hoonet ja paika. Samuti annab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut alates 1986. aastast välja Judith A. Resniku auhinda.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Remembering Judy Resnik. Space Center Houston. Vaadatud 17. august  2018.
  2. Judith A. Resnik. NASA. Vaadatud 17. august  2018.
  3. 3,0 3,1 Judith A. Resnik. Challenger Memorial. Vaadatud 17. august  2018.
  4. "Letter from Joseph Kerwin to Richard Truly relating to the deaths of the astronauts in the Challenger accident". NASA. Vaadatud 17. august  2018.
  5. Missed Warnings: The Fatal Flaws Which Doomed Challenger (Part 1). America Space. Vaadatud 17. august  2018.
  6. IEEE Judith A. Resnik Award recipients. IEEE. Vaadatud 17. august  2018.