Judita Vaičiūnaitė

Viktorija Judita Vaičiūnaitė (12. juuli 1937 Kaunas – 11. veebruar 2001 Vilnius) oli leedu kirjanik ja tõlkija,

Judita Vaičiūnaitė

ElukäikRedigeeri

Tema isa Viktoras Vaičiūnas oli psühhiaater, ema halastajaõde. Esimesed 17 eluaastat elas ta Kaunases, pärast isa surma kolis perekond Vilniusesse, kus elasid isa vennad: poeet ja näitekirjanik Petras Vaičiūnas ning pastor Juozas Vaičiūnas.

Judita Vaičiūnaitė lõpetas 1959. aastal Vilniuse Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonna, kus õppis leedu keelt ja kirjandust.[1] Samal ajal õppis ta ka muusikat. Õpingute ajal tekkisid tal sõprussuhted kursusekaaslaste Aušra Sluckaitė ja Tomas Venclovaga, kes aitasid kaasa Vaičiūnaitė kirjanduslikule kujunemisele.

Aastail 1962–1966 töötas ta ajalehe Literatūra ir menas, aastail 1973–1974 ajalehe Kalba Vilnius juures.[1]

LoomingRedigeeri

Vaičiūnaitė luulet avaldati esmakordselt trükis 1956. aastal, debüütkogu ei lasknud tsensuur ilmuda, teine kogumik "Pavasario akvarelės" ("Kevadeakvarellid") ilmus 1960. aastal.[1] Elu jooksul avaldas ta mitu luulekogu, kirjutades luuletusi ja lugusid ka lastele.

Ta tõlkis leedu keelde Anna Ahmatova, Olga Bergholtzi, Semjon Kirsanovi, Giorgi Leonidze, František Hrubíni, Desanka Maksimovići, Sofja Mogilevskaja, Vladislav Krapivini ja Lewis Carrolli loomingut.

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Gintarė Bernotienė, "Judita Vaičiūnaitė", Visuotinė lietuvių enciklopedija

VälislingidRedigeeri