Judita Vaičiūnaitė
Viktorija Judita Vaičiūnaitė (12. juuli 1937 Kaunas – 11. veebruar 2001 Vilnius) oli leedu kirjanik ja tõlkija.
Elukäik muuda
Tema isa Viktoras Vaičiūnas oli psühhiaater, ema halastajaõde. Esimesed 17 eluaastat elas ta Kaunases, pärast isa surma kolis perekond Vilniusse, kus elasid isa vennad: luuletaja ja näitekirjanik Petras Vaičiūnas ning pastor Juozas Vaičiūnas.
Judita Vaičiūnaitė lõpetas 1959. aastal Vilniuse Riikliku Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonna, kus õppis leedu keelt ja kirjandust.[1] Selle kõrvalt õppis ta ka muusikat. Õpingute ajal tekkisid tal sõprussuhted kursusekaaslaste Aušra Sluckaitė ja Tomas Venclovaga, kes aitasid kaasa Vaičiūnaitė kirjanduslikule kujunemisele.
Aastail 1962–1966 töötas ta ajalehe Literatūra ir menas, aastail 1973–1974 ajalehe Kalba Vilnius juures.[1]
Looming muuda
Vaičiūnaitė luuletusi avaldati trükis juba 1956. aastal, debüütkogu aga ei lasknud tsensuur avaldada; teine kogumik "Pavasario akvarelės" ("Kevadeakvarellid") ilmus 1960. aastal.[1] Hiljem nägi ilmavalgust veel mitu luulekogu. Ta kirjutas luuletusi ja lugusid ka lastele.
Ta tõlkis leedu keelde Anna Ahmatova, Olga Bergholtzi, Semjon Kirsanovi, Giorgi Leonidze, František Hrubíni, Desanka Maksimovići, Sofja Mogilevskaja, Vladislav Krapivini ja Lewis Carrolli loomingut.
Tunnustus muuda
- 1978 "Luulekevade" laureaat
- 1986 Leedu NSV riiklik preemia
- 1996 Vilnuse linna kirjanduspreemia
- 1996 Balti Assamblee kirjanduspreemia luulekogu "Žemynos vainikai" (1995) eest
- 1997 Suurvürst Gediminase ordeni 4. järk
- 2000 Leedu Kirjanike Liidu auhind
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Gintarė Bernotienė, "Judita Vaičiūnaitė", Visuotinė lietuvių enciklopedija
Välislingid muuda
- Judita Vaičiūnaitė looming veebisaidil tekstai.lt