Joseph Kopf
Joseph Kopf (17. oktoober 1867 Varssavi – 11. oktoober 1930 Tallinn) oli Tallinna kullassepp.
Elukäik muuda
Joseph Kopf sündis 1867. aasta 17. jaanuaril Varssavis. Vanemate Eestisse tulles õppis Joseph Kopf Tartus Johann Julius Stammi juures, seejärel praktiseeris sellina Peterburis ja avas siis 1891. aastal Tallinnas oma töökoja, mida juhtis kuni surmani 11. oktoobril 1930.[1] 1894 abiellus Joseph Kopf Merodin Vixiga, kellega neil sündis seitse poega ja kaks tütart. Joseph Kopfi asutatud kullassepatöökojast kujunes tuntuim Eestis, mis jätkas osaühinguna tegevust kuni teise maailmasõja puhkemiseni, mil Kopfide perekond koos teiste baltisakslastega Eestist põgenes. Täna elavad Kopfide perekonna liikmed Rootsis, Saksamaal ja Inglismaal ning on seotud hoopis teiste ametitega kui kullassepatöö. Samas on perekonna jaoks olnud kogu aeg tähtis Josepf Kopfi looming.
Kopfi ja tema töökoja toodang muuda
Kopfi töökojas valmistati nii unikaalseid ainueksemplare kui ka masstoodangut ühteviisi kõrgel tasemel. Neid võib ära tunda tema meistrimärkide järgi, milleks on kas siis nimi väljakirjutatud või initsiaalidena, samuti kullasseppade kaitsepühaku, sepistava Eligiuse kujutis. Palju hõbeesemeid tegi Kopf Mustpeade vennaskonnale. Nende hulgas on Mustpeade keegliklubi pokaal, tuletõrjekomando juubelipokaal, pokaal Mustpeade hoone kujutisega kaanel, samuti oli tema valmistatud lauanõude komplekt 300 inimesele ja veel palju muud.
Tema töökojas on toodetud Vabadusristid, mille kujundas Peet Aren[2], samuti mitmed teised aumärgid. Kui 1938. aastal seati Eestis sisse presidendi institutsioon, siis selle ametitunnuse — Riigivapi teenetemärgi keti — valmistas Paul Luhtheina kavandi järgi jällegi Kopfi töökoda. Üheks huvitavamaks Kopfi firma tööks on kindlasti 1932. aastal Rootsi kroonprints Gustav (VI) Adolfile Eesti visiidi ajal kingitud hõbedast ehistaldrik Tallinna vaadetega, mis asub tänaseni kuninglikus varakambris. Joseph Kopfi töökojas valmistati veel kuberner Korostovetsile ametist lahkumise puhuks vähendatud hõbekuju praegusel Vabaduse platsil sel ajal seisnud Peeter I ausambast (1915) ja tema tehtud oli ka Tallinna raekoja hõbemakett, mille asukoht on aga teadmata.[1]
Kopfi firma üks suuremaid üleelamisi oli poe vaateakna röövimine 1925. aasta talvel. Hobusepea tänava poolne aken purustati ja sellelt varastati ehteid miljoni marga ulatuses, mis tegi sellest esimese vabariigi aja suurima rahalise väärtusega röövi. Sellele järgnenud aeg pidi olema Kopfi firmale raske, kuna kurjategijad jäid tabamatuks ja ehted kadusid jäljetult. Firma jätkas siiski tegutsemist ning peale suurt röövi lukustas Joseph Kopf vaateakendelt väärtuslikumad ehted ööseks seifi.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Pillak, Peep (21.10.2004). "Joseph Kopf - eesti kullassepakunsti suurkuju". Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet. Vaadatud 15. aprillil 2024.
- ↑ Kuni 2016. aastani arvati, et Vabadusristi kujunduse autor oli Nikolai Triik
Kirjandus muuda
- Kaalu Kirme. Joseph Kopf – Eesti kullassepakunsti suurkuju. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004.
- Kuidas valmistatakse lauahõbedat. Vaba Maa, 18. aprill 1929, nr. 89, lk. 8.