Jon jarl

Jon jarl. Tõenäoliselt on Rootsis eksisteerinud pea üheaegselt kolm sellenimelist jarli.[1]

Jon jarl (1). Ericus Olaise kroonika (1206) kohaselt lõid Jon jarli maha karjala või vene mereröövlid Mälari järve ääres asuva Asknäsi juures. Selle kroonika järgi olevat Jon jarl olnud Rootsi jarl idas, kelle ülesandeks oli kaitsta riiki venelaste ja ingerlaste eest.

Mõned allikad (Tunberg) peavad usutavaks, et Jon jarl kuulus Sverkeri suguvõsasse ja et ta oli kuningas Sverker Karlsson noorema "soomejarl" 9 aastat. Ilmselt just temale on Linköpingi toomkirikus aastaarvuta hauakivi kirjaga "Johannes dux" ja "paganate hirm". Teda on varasemates allikates ja kirjanduses pidevalt ära vahetatud kuningas Johan Sverkerssoniga.

Jon jarl (2) oli kuninga Magnus Henrikssoni jarli Ragvald jarli oletatav vend. See Jon jarl olevat surnud enne Ragvaldi ja on ilmselt seesamune, kes Saxo Grammaticuse andmetel olevat kohtus talupoegade poolt maha löödud (umbes 1150).

Jon jarl (3) on ära mainitud Skáldatalis kuningas Sverker vanema pojana. Enamus andmeid tema kohta pärineb Saxo Grammaticuselt, kus teda mainitakse ilma igasuguse tiitlita. Jon olevat kirjutanud ühe pilalaulu taanlase Knut Magnussoni kohta, kes olevat olnud Sverkeri väimees. Vahest oli see just see Jon, kes kohtus maha löödi? On andmeid, et tema olevat olnud kuningas Koli isa.

ViitedRedigeeri

  1. Hans Gillingstam. "Jon jarl". "Svenskt biografiskt lexikon". 20. köide. 1975