Johannes XIX, ladinapäraselt Ioannes XIX (Romano Tuscolost, Romano di Tuscolo, Romanus) oli paavst 10241032. Ta oli 144. paavst.

Johannes XIX
Sünninimi Romano Tuscolost (Romano di Tuscolo)
Valitsemisaja algus 19. aprill 1024
Valitsemisaja lõpp 20. oktoober 1032 ?
Eelkäija Benedictus VIII
Järeltulija Benedictus IX
Sünnikoht Rooma ?
Surmakuupäev 20. oktoober 1032 ?
Surmakoht Rooma

Romano sündis arvatavasti Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres. Kui vend Teofilatto sai 1012 Benedictus VIII nime all paavstiks, sai Romanost Rooma valitseja, konsul, hertsog ja senaator.

Kirikuloolase J. N. D. Kelly ja "Catholic Encyclopedia" andmetel jäi Romano kuni paavstiks valimiseni ilmikuks ja sai siis vajalikud ordinatsioonid ühe päeva jooksul, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta kardinaldiakoniks, kuid teda ei ordineeritud.

Paavstiks saamine muuda

Johannes XIX sai paavstiks 19. aprillil 1024 Tuscolo suguvõsa toetusel ja pühitseti ametisse millalgi ajavahemikul 24. juunist 15. juulini. Kirikuloolase J. N. D. Kelly andmetel võis ta paavstiks saamiseks anda valimisprotseduuri läbiviijatele altkäemaksu.

Suhted Saksa-Rooma keisriga muuda

Johannes XIX kroonis 26. märtsil 1027 Rooma Peetri kirikus Saksa-Rooma keisriks Konrad II. Kroonimisel viibisid ka Burgundia kuningas Rodolphe III ning Inglismaa ja Taani kuningas Knud Suur.

Konrad II ei andnud paavstile tavapärast vannet, mille alusel olid eelmised Saksa-Rooma keisrid lubanud kaitsta Roomat.

Kui paavst andis Reichenau kloostri abtile privileegi kanda missal paavstlikke rõivaid, siis pidi abt keisri käsul andma vastava bulla Konstanzi piiskopile Warmannile, kes selle põletas.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga muuda

Kroonik Rodulphus Glaberi andmetel saatsid Bütsantsi keiser Basileios II ja Konstantinoopoli patriarh Evstathios 1024 Rooma delegatsiooni, et saada paavstilt nõusolek oikumeenilise patriarhi tiitli määramiseks Konstantinoopoli patriarhile.

Krooniku teatel tõi delegatsioon kaasa rikkalikult kingitusi ja paavst oli patriarhi nõudmisele valmis järele andma, kuid siis taunisid seda mitmed mõjukad vaimulikud, kes tema kavatsusest teada said. Nende vaimulike hulgas oli ka Dijoni kloostri abt Guillaume. Paavst loobus oma kavatsusest, mistõttu Konstantinoopoli patriarh eemaldas tema nime diptühhonist.

Suhted Briti piiskoppidega muuda

Johannes XIX kinnitas Inglismaa ja Taani kuningale Knud Suurele, et Inglismaa ja Taani peapiiskopid ei pea tasuma palliumite saamiseks liiga suurt maksu.

Suhted Itaalia piiskoppidega muuda

Johannes XIX sätestas 6. aprillil 1027, et Grado piiskop allub Aquileia patriarhi jurisdiktsiooni alla. Ta sätestas septembris 1027, et Aquileia patriarh on Itaalia metropoliit ja andis talle palliumi.

Paavst tühistas 1029 Aquileia patriarhile antud privileegid ja taastas Grado patriarhi õigused patriarhina.

Ta lahendas Milano ja Ravenna peapiiskoppide vahelise vaidluse.

Sisepoliitika muuda

Johannes XIX saavutas lepituse Crescenzi suguvõsaga, mille liikmed olid 1012 Roomast minema aetud.

Liturgilised otsused muuda

Johannes XIX sätestas, et Silva Candida piiskop võib kindlatel päevadel läbi viia Peetruse missat.

Teda peetakse esimeseks paavstiks, kes sätestas indulgentse almuste andmise asemel.

Munklus muuda

Johannes XIX kinnitas Cluny kloostri privileegid ja noomis Mâconi piiskoppi Goselini (Gouzlin), kes taunis kloostri tegevust. Ta pakkus Cluny abtile Odilonile Lyoni piiskopi ametit.

Ta andis Reichenau kloostri abtile privileegi, mille alusel võis too kanda missal paavstlikke rõivaid.

Kanoniseerimised muuda

Johannes XIX kanoniseeris 1024 Adalardi ja 1026 Bononiuse. Ta tunnustas mais 1031 Limogesi kirikukogu otsust ja kuulutas selle esimese piiskopi Martiali apostliks.

Uued kardinalid muuda

Johannes XIX määras 10 uut kardinali.

  1. Benedetto, preester
  2. Dodone
  3. Giovanni, Porto piiskop
  4. Giovanni, San Crisogono kardinalpreester
  5. Giovanni, Santa Maria in Trastevere kardinalpreester
  6. Giovanni, Santa Agata in Suburra kardinaldiakon
  7. Giovanni Ponzio
  8. Pietro, Palestrina piiskop
  9. Pietro, piiskop
  10. Rodolfo

Onupojapoliitika muuda

Johannes XIX määras oma venna Tuscolo krahvi Alberico III Lateraani palee ametnikuks.

Johannes XIX kultuuriloos muuda

Johannes XIX kutsus Rooma muusiku Guido Arezzost. Ta andis 1026 korralduse uue noodikirja kasutusele võtmiseks.

Surm muuda

Johannes XIX suri kirikuloolase Kelly andmetel 20. oktoobril 1032 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Catholic Encyclopedia andmetel võis ta surra 6. novembril.

Kirjandus muuda

  • Klaus Jürgen Herrmann: Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046. Stuttgart, 1973.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Leo Santifaller: Chronologisches Verzeichnis der Urkunden Papst Johannes XIX. "Römische Historische Mitteilungen" 1, 1958: 35–73.

Välislingid muuda

Eelnev
Benedictus VIII
Rooma paavst
10241032
Järgnev
Benedictus IX