Johannes Raudmäe

Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant)

Johannes Raudmäe VR II/3 (kuni 1936. aastani Johannes Eisenberg, 22. aprill 1891 Tagatõnu talu, Kuimetsa vald (Juuru kihelkond), Harjumaa29. detsember 1973 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Major Johannes Eisenberg (u 1931)
Soomusrongide divisjoni juhtkond Vabadussõja ajal koos merejõudude juhataja Johan Pitkaga. Istuvad (vasakult): Tartus haiglaravil viibiv soomusrongide ülemjuhataja kapten Karl Parts, "soomusrongide isa" ja Eesti merejõudude juhataja Johan Pitka, Soomusrongide divisjoni ülema kohuseid täitev kapten Anton Irv. Tagareas paremalt teine kapten Karl Partsi adjutant leitnant Johannes Eisenberg (1919. aasta kevad-talvel)

Ta oli Vabadussõja alguses soomusrongide ülemjuhataja kapten Karl Partsi adjutant ja seejärel alates märtsist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni Soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Peale Vabadussõda aastatel 1926-1928 Kaitseliidu Järvamaa maleva pealik ja aastatel 1928-1940 Kaitseliidu Sakalamaa maleva pealik. Teises maailmasõjas 1944. aasta veebruarist kuni septembrini 5. piirikaitserügemendi ülem.

Eesti Vabadussõjas

muuda

Ta oli Vabadussõja alguses detsembrist 1918 kuni veebruarini 1919 soomusrongide ülemjuhataja kapten Karl Partsi adjutant. Seejärel alates veebruarist 1919 Soomusrongide divisjoni staabi adjutant. Ja märtsist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni Soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Osales lahingutegevuses Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel.

Eesti Vabariigis

muuda

Oli 1928. aasta maist kuni 1940. aasta juunini Kaitseliidu Sakalamaa maleva pealik.

21. septembril 1933 valiti ta Allveelaevastiku Sihtkapitali Viljandi toimkonna esimeheks[1].

Teises maailmasõjas

muuda

Oli Teises maailmasõjas 1944. aasta veebruarist kuni Eesti vallutamiseni 5. piirikaitserügemendi ülem, kellena osales koos oma rügemendiga Peipsi ranna ja Emajõe põhjakalda kaitsmises.

26. oktoobril 1944 õnnestus tal viimase vabasse maailma jõudnud mootorpaadiga Juminda rannast Soome sõita ja sealt edasi Rootsi pääseda.

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. Siseriigist. Vaba Maa, 24. september 1933, nr. 224, lk. 6.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda