Johannes Raicus
Johannes Raicus (u 1580 – 1632) oli Böömi päritolu arstiteadlane.[1]
Elulugu
muudaJohannes Raicus sündis Böömimaal Schlackenwaldes ja õppis arstiks Wittenbergi ülikoolis aastatel 1603–1615. 1621. aastal sai temast Königsbergi toomkooli rektor, 1627. aastal Uppsala ülikooli meditsiiniprofessor. Elu viimased aastad veetis Johannes Raicus Tartus, olles 1630. aastal rajatud Tartu gümnaasiumi rektor.
Tartus valmis ka tema viimane teadustöö "Disputatio physico-medica votiva εἰς ἱέρωμα surgenti jam Dorpati novo collegio regio" (e. k "Füüsikalis-meditsiiniline pühendusdisputatsioon pühenduseks Tartu juba sirguvale uuele kuninglikule kolleegiumile"). Selles töös arutleb autor Tartu kandi looduslike olude ja nende iseärasustest tekkida võivate haiguste üle, lähtudes antiikaegsest kehamahlade teooriast ning ka varauusaegsetest Paracelsuse ideedest. Muuhulgas käsitleb Johannes Raicus oma disputatsioonis balneoloogiat ja mineraalvesi. "Disputatio physico-medica votiva ..." on esimene Tartu ülikooliga seotud teadustöö.
Teosed
muuda- Quaestiones medicae controversae quinque, pro disputatione nona propositae. Wittenberg, 1608
- Theses Medicae de Paralysi. Wittenberg, 1615
- Von der Pestilenz ex flagello Dei. Elbing, 1620
- Tractatus de podagra medico-kimikus. Frankfurt, 1621
- De phthisi ex tartaro. Uppsala, 1628
- Illustrium quaestionum medicarum tetras. Uppsala, 1629
- Dichas assertionum proposita pro disputatione secunda ordinaria.Uppsala, 1629
- Disputatio physico-medica votiva εἰς ἱέρωμα surgenti jam Dorpati novo collegio regio. Riia, 1631.
Teosed eesti keeles
muuda- Füüsikalis-meditsiiniline pühendusdisputatsioon pühenduseks Tartu juba sirguvale uuele kuninglikule kolleegiumile. Riia, 1631. Akadeemia nr 2, 2016, 210–224. (Tõlkinud Kaarina Rein)
Viited
muuda- ↑ Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Kirjandus
muuda- Isidor Brennsohn "Die Aerzte Lieflands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart." Mitau: J. F. Steffenhagen, 1905, 324–325
- Gunnar Dahlström "Johannes Raicusʼ tankar om lungsoten." Nordisk medicinhistorisk årsbok, 1984, 63–70
- Sten Lindroth "Paracelsismen i Sverige till 1600-talets mitt." Lychnos-Bibliotek 7. Uppsala: Almqvist & Wiksells boktryckeri-A.-B, 1943, 327–379
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, I, 40, 60–61, 183, 230
- Sten Lindroth "Svensk lärdomshistoria: Stormaktstiden." Stockholm: Norstedt, 1989, 388–390
- 1000 tartlast, 344
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- Kaarina Rein "Meditsiinitopograafia Tartu linna kohta aastast 1631." Mäetagused nr 45, 2010, 105–144
- Kaarina Rein "Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid." Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 18, 19, 24, 34, 36, 40–43, 50, 55–57, 59–66, 68–82, 86–93,97, 99–102, 137–140
- Kaarina Rein "Johannes Raicuse käsitlus Tartu linnast ja selle ümbrusest." Akadeemia nr 2, 2016, 225–235
- Lars-Gösta Wiman "Om den tartariska ftisen: Den första mediciniska avhandlingen i Sverige 1628 av Johannes Raicus." Läkartidningen: Band 93, nr 15, 1996, 1445–1446