Johannes Haller

Johannes Haller (16. oktoober 1865 Käina24. detsember 1947 Tübingen) oli baltisaksa päritolu saksa ajaloolane.

Haller õppis aastatel 18831888 Tartu Ülikoolis ajalugu, olles õpingute ajal korporatsioon Estonia seenior. Töötas pärast ülikooli lõpetamist koduõpetajana Eestimaal ja Liivimaal. Aastatel 18901891 õppis ta Berliini ja Heidelbergi ülikoolides.

Aastal 1901 sai ta erakorraliseks professoriks Marburgi Ülikoolis, aastal 1904 sai ta samas ülikoolis korraliseks professoriks (ja arheoloogiainstituudi direktoriks). Aastal 19041913 oli ta Gießeni Ülikooli professor. Aastatel 19131932 oli ta Tübingeni Ülikooli professor. Ta oli ka Tübingeni Ülikooli rektor[1].

Viited

muuda
  1. Eduard von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused. Eesti Päevaleht, Akadeemia 2010

Kirjandus

muuda
  • Johannes Haller: "Elumälestused: Nähtu— kuuldu— mõeldu." Tõlkinud Hanna Miller. Akadeemia 2021/1: 52–132.
  • Kalev Kask: "150 a. Johannes Halleri sünnist." Hiiu Leht, 16. oktoober 2015
  • Hanna Miller: "Hiiumaal sündinud mees, kellest sai 20. sajandil enim loetud saksa ajaloolane". Akadeemia 2021/1: 133–136.