Johann Heinrich von Mädler

Saksamaa astronoom

Johann Heinrich von Mädler (29. mai 1794 Berliin14. märts 1874 Hannover) oli saksa astronoom.

Johann Heinrich von Mädler
Sünniaeg 29. mai 1794
Berliin
Surmaaeg 14. märts 1874 (79-aastaselt)
Hannover

Mädler sündis rätsepmeistri peres ja jäi orvuks 19-aastaselt pärast tüüfusepuhangut, misjärel pidi hakkama hoolitsema kolme noorema õe eest. Ta asus tööle rahvakooliõpetajana vaestekoolis, ja töötas mõnda aega Friedrich Adolph Wilhelm Diesterwegi linnakooliõpetajate seminaris ilukirjaõpetajana. Alates 1818 õppis ta Berliini ülikoolis vabakuulajana astronoomiat ja matemaatikat. Ta hakkas andma järeleaitamistunde eraõpetajana ja kohtas niimoodi 1824 pankurit Wilhelm Beeri.

1829 otsustas Beer rajada eraobservatooriumi Berliinis Tiergartenis, omandades Joseph von Fraunhoferi 95 mm refraktori (teleskoop). Mädlerist sai tema eraobservatooriumi vaatleja. 1830 hakkasid nad koostama Marsi kaarti. Nad määrasid esimesena Marsi nullmeridiaani ja tegid kindlaks ka Marsi pöörlemisperioodi, eksides kõigest 13 sekundiga, ja 1837 täpsustasid nad seda aega veelgi, eksides üksnes 1,1 sekundiga.

600 vaatlusöö tulemusena valmis esimese täpne Kuu kaart. See ilmus pealkirjaga "Mappa Selenographica" neljal lehel 18341836. 1837 ilmus Kuu kirjeldus pealkirjaga "Der Mond" ("Kuu"). Mõlemad jäid Kuu kõige täpsemateks kirjeldusteks mitmeks aastakümneks, kuni 1870. aastatel ilmus Johann Friedrich Julius Schmidti kaart. Beer ja Mädler jõudsid veendumusele, et Kuu ilm ei muutu ning et seal pole atmosfääri ega vett.

1836 kutsus Johann Franz Encke Mädleri vaatlejaks Berliini observatooriumi, kus tema kasutada oli 240 mm refraktorteleskoop.

Mädler oli 18401865 Tartu Ülikooli astronoomiaprofessor ja 1840–1864 Tartu Tähetorni direktor pärast Friedrich Georg Wilhelm Struve lahkumist Pulkovo observatooriumi juhataja kohale. Tähetorni direktorina organiseeris ta mitte üksnes astronoomia-, vaid ka ilmavaatlusi, ja jätkas Struve uurimistööd kaksiktähtede kohta. Ta uuris universumi olemust. Ta pakkus välja kalendrireformi, mille kasutuselevõtu korral oleks Venemaast saanud maailma täpseima kalendriga riik. 1865 läks ta Saksamaale tagasi.

Tähtede omaliikumist uurides tuli ta 1846 välja hüpoteesiga, mille järgi galaktika keskel ei pea olema üks keha (nn keskpäike, Centralsonne), vaid selleks võib olla matemaatiline punkt, pöörleva täheparve raskuskese. Mädler paigutas Linnutee galaktika keskme Plejaadide kerasparve piirkonda, arvates, et Päike ja teised tähed tiirlevad ümber selle. See on tänapäevase ettekujutuse peegelpilt ja pole õige, kuid tema teos pani siiski aluse stellaardünaamikale ja kosmoloogiale, püüdes nappe vaatlustulemusi tõlgendada suuremal üldistusastmel.

Mädleri oluline tegevusvaldkond oli astronoomia populariseerimine. Ta pidas arvukalt loenguid ja kirjutas artikleid ning raamatuid. Tema teosest "Populaarne astronoomia" ilmus 8 trükki. Kokku sisaldab Mädleri tööde nimistu 290 nimetust.

Tunnustus muuda

Ta oli valitud ka Viini Ülikooli audoktoriks.

Mälestuse jäädvustamine muuda

Mädleri järgi on nimetatud kraater Kuul ja Marsil.

Kirjandus muuda

  • Heino Eelsalu, Dieter B. Herrmann: Johann Heinrich Mädler (1794–1874) - Eine dokumentarische Biographie. Berliin 1985.

Välislingid muuda