Johann Friedrich Eschscholtz

(Ümber suunatud leheküljelt Johann Friedrich von Eschscholtz)

Johann Friedrich Eschscholtz (õieti Johann Friedrich Gustav von Eschscholtz; 1. november 1793 Tartu19. mai 1831 Tartu) oli baltisaksa füüsik, botaanik, zooloog ja entomoloog.

Johann Friedrich Eschscholtz

Tema vanemad olid Johann Gottfried ja Katherine Hedwig Ziegler Eschscholz. Johann Friedrich Eschscholtz õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis ja seejärel Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Ta töötas botaanikaprofessori Carl Friedrich von Ledebouri assistendina ja lõpetas ülikooli 1815.

Ledebouri soovitusel tegi ta laevaarstina kaasa 18151818 Otto von Kotzebue juhitud ümbermaailmareisi prikil Rjurik[1]. Teadlastest osalesid sellel reisil veel botaanik Adelbert von Chamisso ja kunstnik Louis Choris. Oma reisimärkmed pani ta kirja monograafias "Karikloomade süsteem" (1829), hiljem avaldas ka "Zooloogia atlase".

Pärast esimest ümbermaailmareisi abiellus ta Christine Frederike Ledebouriga. Aastast 1819 oli ta Tartu Ülikooli erakorraline meditsiiniprofessor ja prorektor[2]. 1822 määrati ta ülikooli zooloogiamuuseumi juhiks.

Chamisso nimetas tema auks taimeperekonna Eschscholzia (läänemagun).

Otto von Kotzebue määrati teisele ümbermaailmareisile ja Eschscholzki nõustus selles osalema. Reis väljus Kroonlinnast 28. juulil 1823 ja saabus koju 1826. aasta juulis. Reisi käigus kogus Eschscolz Alaska, California ja Havai putukaid ning sadakond neist osutusid senitundmatut liiki olevateks.

Tema kirjeldatud on naksurlaste perekond Semiotus.[3]

Viited

muuda
  1. Tiiu Speek "Botaanikud Chamisso ja Eschscholtz Californias" Akadeemia 5/2012, lk 835–879
  2. Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 523-525
  3. Töös Eschscholtz, F. 1829. Elaterites Eintheilung derselben in Gattungen. Entomologisches Archiv 2: 31–35.

Kirjandus

muuda
  • Tiiu Speek "Botaanikud Chamisso ja Eschscholtz Californias" Akadeemia 5/2012, lk 835–879