Johan Sverkersson
Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas 1216–1222.
| Johan Sverkersson | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 1201 |
| Surmaaeg | 10. märts 1222 |
Johan oli kuningas Sverker Karlsson noorema ja Ingegärd Birgersdotteri poeg.
Johani ema oli mõjuvõimsa Bjälbo suguvõsast pärineva jarl Birger Brosa tütar. See oli ilmselt ka põhjuseks miks Johan Erik Knutssoni surma järel 1216. aastal kuningaks valiti. Johan krooniti 1219. aastal Linköpingis.
"Västgötalagens kungalängd" kirjutab Johani kohta, et oma vanuse kohta oli ta lapsik ja heatahtlik. Samuti, et ta valitses kolm talve ja suri 1222 aastal "loomulikku" surma Visningsöl ning maeti Alvastra kloostrisse.
Johan jõudis oma lühikesel valitsemisajal korraldada sõjaretke ka Eestisse. Johani vägi suutis 1220. aasta suvel enda kätte saada Lihula linnuse ja selle ümbruse. Varsti pärast Lihula vallutamist lahkus Johan tagasi Rootsi, kuid seejärel tungisid linnuse alla saarlased ning järgnenud Lihula lahingus 8. augustil 1220 said rootslased lüüa ning langesid ka Johani sugulane jarl Karl Kurt ja tema kantsler, Linköpingi piiskop Karl Magnusson.
Johan oli heades suhetes kirikuga ja laiendas kiriklike institutsioonide privileege, kuigi paavst soovis Rootsi troonil näha Erik Erikssoni.
Vallalise ja lastetu Johan Sverkersoni surmaga hääbus ka Sverkeri kuningasuguvõsa.
Vanemates allikates kasutati Johani kohta nime Jon, mistõttu on teda tihti segi aetud Jon jarliga.