Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel on 1629-1701 Eestimaal tegutsenud vaimulikust; tema poja kohta vaata Joachim Salemann noorem; teiste samanimeliste kohta vaata Joachim Salemann (täpsustus)

Joachim Salemann

Joachim Salemann vanem (ladina Joachimus Salemannus; 9. veebruar 1629 Tallinn3. märts 1701 Tallinn) oli eesti vaimulik, ainuke Eestimaalt pärinenud Rootsi-aegne Eestimaa piiskop.[1]

Ta oli Tallinna Oleviste kiriku diakon (1658), aastast 1663 ülempastor (pastor primarius) ja 7. maist 1673 Tallinna superintendent (ametikoht kaotati 13. oktoobril 1691 Karl XI korraldusega) ja 1. septembrist 1693 Tallinna ja Eestimaa piiskop, ning vaimulikest liikmetest koosneva kuningliku Tallinna konsistooriumi eesistuja (president).[2]

Tema piiskopiks valimise ajaks oli kehtima hakanud Karl XI poolt 30. novembril 1692 Eestimaa piiskopkonna jaoks väljaantud Rootsi 1686. aasta kirikuseaduse täiendus[3], mille tagajärjel muutus Eestimaa territoriaalkirik Rootsi territoriaalkiriku üheks piiskopkonnaks ja sellega liideti ka Tallinna territoriaalkirik. Salemanni ametisoleku ajal oli Liivimaa ülemsuperintendentiks Johann Fischer.

Sisukord

TeoseidRedigeeri

  • Kässi-Ramat, kumma sisse on kokkopandud, kuida Jummalatenistust, Christlikko kombede ning Kirko-Wiside ka meie Ma kogguduste sees peap peetama nink techtama. Sädut Takholmi Linnas ue Kirko-Sädust möda selle 1693. aastal., Reval 1699

PerekondRedigeeri

Tema isa oli saksa päritolu vaimulik kirjanik, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor, juhuluuletaja Georg Salemann (1597–1657) ja tema Wittenbergi ülikoolis õppinud poegadest Georg Salemann oli Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja ja Joachim Salemann noorem (u.1664–1710) 1695. aastast Ambla Maarja koguduse pastor, kes mõlemad surid 1710. aastal katku. Sugulane Joachim Johann Salemann (−1768) oli 1719. aastast Läänemaa Mihkli koguduse pastor.[4]

Joachim Salemanni sugulane Carl Johann Salemann (1769–1843) oli Tallinna raehärra, bürgermeister ja sündik.

KirjandusRedigeeri

  • Hugo Richard Paucker: Ehstlands Geistlichkeit (1849)
  • Max Hilweg: Nachrichten über die Familie Salemann in Pommern und Estland und ihr verwandte Familien., Riga 1911 Andmed ESTERis
  • Andres Andreseni doktoritöö: Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832, Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, utlib.ee ISBN 9985568648
  • Liivi Aarma: Eestimaa piiskopkonna vaimulike ametisse kutsumine Rootsi ajal. . Lippus, K., Verrev, V., Randma,, M. (Toim.). Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil = The church and written word in the Baltic Sea region in the 17 th century = Kirche und Schrifttum der Ostseeländer im 17. Jahrhundert (82–97). Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu 1996
  • Liivi Aarma: Põhja-Eesti kogudused ja vaimulikkond 1525–1885.
    • 1. raamat. Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud. Matriklid 1525–1885. Tallinn 2005. 200 lk. ISBN 9949130565
    • 2. raamat: Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn 2007. 338 lk. ISBN 9789949150755

ViitedRedigeeri

  1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1832, lk. 18–20
  2. Saaga TLA.236.1.32:1
  3. "Declaration der Kirchen-Ordnung. Königliche Majestäten gnädigste Resolutsion und Erklärung derer von Ritter- und Priesterschaft in Ehstland, durch den Bischof Johann Heinrich Gerthius" Nordische Miscellaneen. 1781 lk. 163–193
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2 , Görlitz, 1930, lk.258–259

VälislingidRedigeeri