Jeruusalemma mäe lahing

Jeruusalemma mäe lahing toimus Liivi sõja Vene-Liivi sõja ajal 11. septembril 1560 Tallinna linnakaitse ning Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Jeruusalemma mäe lahing
Osa Liivi sõja Vene-Liivi sõda
Lahingus hukkunud mustpeade mälestuseks valminud nn "Mustpeade epitaaf" (1561)
Toimumisaeg	11. september 1560
Toimumiskoht	Tallinna lähedal
Osalised
Moskva tsaaririik Tallinna kaitsjad
Jõudude suurus
250 ratsa- ja 500 jalaväelast
Kaotused
Tõenäoliselt 60 hukkunut, muuhulgas mitu aadlikku ja 10 mustpead

Lahing toimus kahes jaos. Algul lõid tallinlased puruks venelaste eelsalga, kuid hiljem sundis venelaste peavägi tallinlasi linna taganema. Venelased põletasid maha Tallinna ümbruse külad ning lahkusid Paidesse teise salga juurde.

Lahing on jäädvustatud 1561. aastal maalitud õlimaalil, kus on kujutatud vanim teadaolev Tallinna vaade. Lahingus hukkunud suurkaupmehele püstitati ka monument, mis on teadaolevalt vanim mälestusmärk Tallinnas.

Lahingust

Vana-Pärnust ja mujalt Läänemaalt röövretkelt tulnud venelaste väesalk seadis oma laagri üles Harku mõisas. Tõenäoliselt ei olnud see salk huvitatud kokkupõrkest Tallinna linnaga, kuid on võimalik, et oodati Paide alt tulevat teist salka ja koos oleks üritatud Tallinna piirama asuda.

Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Tallinlaste poolel oli kokku umbes 250 ratsanikku ja 500 jalameest, nende hulgas Toompea aadlikke ja mõisamehi, raehärrasid, lihtsaid linnakodanikke, kaupmeheselle ja Mustpeade vennaskonna liikmeid, samuti sulaseid. Vene poolel olevat osalenud kuni 6000 sõdalast, kuid see on tõenäoliselt liialdatud arv.

Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes Vana-Pärnu maantee ümbruses umbes Rahumäe ja Nõmme vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende Läänemaalt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased.

Venelastele tuli mõne aja pärast appi nende peasalk. Teine lahing toimus umbes Pärnu maantee viadukti ja Tondi raudteeülesõidu vahel. Sellal paiknes umbes praeguse Tallinna Ühisgümnaasiumi kandis Jeruusalemma mägi, mistõttu lahingut tunti kui "lahingut Jeruusalemma mäe taga". Osa tallinlaste salgast oli hakanud venelastelt saagiks saadut rüüstama, osa mõisamehi põgenes ja venelaste peavägi sundis tallinlasi linna taganema. Venelaste saagiks langes kaks tallinlaste välisuurtükki koos neid vedanud rae hobustega.

Tallinlasi langes lahingus tõenäoliselt ligi 60. Venelased kogusid kokku oma surnud, põletasid need koos kättemaksuks süüdatud Tallinna ümbruse küladega ning lahkusid Paidesse teise salga juurde.

Mälestuse jäädvustamine

Kuna lahingus hukkus hulk nimekaid Toompea aadlikke ja linnakodanikke, nende seas ka kümme Mustpeade vennaskonna liiget, jäädvustati lahing tänini säilinud õlimaalil, mis valmis 1561. aastal ja mille võimalik autor on Lambert Glandorp. Mustpeade või Glandorpi epitaafi nime all tuntud maalil on kujutatud ja nimeliselt ära toodud kümme vennaskonna liiget, kes lahingus vaenlase käe läbi langesid. Mälestusmaali teeb ajalooallikana eriti väärtuslikuks asjaolu, et seal on kujutatud vanim teadaolev Tallinna vaade.

Blasius Hochgrewe monument

1688. aasta Samuel Waxelbergi koostatud Tallinna plaanil märgistatud neljast monumendist asub kaupmees Blasius Hochgrevele püsititatud mälestusrist oma algsel kohal Marta tänaval, 1554–1557, Tallinna Suurgildi oldermanni ja kaupmees Lutke van Oyteni mälestusristi fragment eksponeeritakse Raidkivimuuseumis.

Vaata ka

• Blasius Hochgrewe monument ehk Marta tänava rist

Kirjandus

• Balthasar Russow. "Liivimaa kroonika". Hotger. Tallinn 1993
• Jüri Kivimäe. "Lahing Jeruusalemma mäe taga anno 1560". // Tallinna Mustpead. Tallinna Linnaarhiiv. 1999
• Johann Renner. "Liivimaa ajalugu 1556-1561". Olion. Tallinn 2006
• Kalmar Ulm. "Tallinna Jeruusalemma lahingust möödub homme 448 aastat". Postimees, 10. september 2008