Jens Christian Johansen

Jens Christian Johansen (1868 Slagelse, Taani29. jaanuar 1929 Tallinn) oli taani maaparandusinsener ja Taani aupeakonsul Eestis aastatel 1918–1929.

Johansen õppis Kopenhaagenis maaparandusinseneriks (kultuuriinseneriks) ning asus 1892. aastal tööle Vitebski kubermangu. Seal paistis ta silma eduka maaparandajana ja nõnda kutsus baltisakslaste juhitud Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo ta 1901. aastal selle Tallinna osakonna juhatajaks. 1910. aastast tegutses ta Eestimaa Aadli Krediitkassa alluvuses, jätkates maaparandustööde korraldamist.

1915. aastal reisis Johansen Taani, kuid tema perekond jäi Eestisse. 1916. aastal, kui ta soovis pere juurde sõita, ei lubanud Venemaa võimud seda, väidetavalt selle tõttu, et ta oli baltisakslaste teenistuses.[1] Alles 1918. aasta lõpul, pärast Eesti faktilist iseseisvumist, õnnestus tal Tallinna naasta.

Et olud olid segased ja Eestis viibivad taanlased olid Punaarmee pealetungi tõttu tõsises ohus, siis otsustas Taani riik Johanseni kui Eesti olusid tundva mehe aupeakonsuliks määrata. Esialgu oli ta seda ajutiselt, hiljem juba alaliselt. Konsulina tegutsemise algusajal oli ta jätkuvalt ka rüütelkonna palgal, seda ilmselt ka seetõttu, et aukonsulina tegutsedes ta palka ei saanud. Tema seisukohad Eesti riigi suhtes olid esialgu kahtlevad, ilmselt olid tema vaated mõjutatud baltisakslastest, kellega ta tihedalt lävis.[2] 1919. aasta sügisel lahkus ta baltisakslaste teenistusest, sest rüütelkond kaotas seisusliku organisatsioonina mõtte ning temaga suhelnud baltisakslased politiseerusid. Otsest seost poliitilise parteiga tahtis Johansen aga vältida.

1923. aasta paiku aktsepteeris Johansen Eestit riigina lõplikult ja töötas seejärel kuni surmani ilma palgata Taani aukonsulina Eestis.[3] Lisaks pidas ta (agentuur-inkasso finantseerimis) Kommandiit-Ühisust J. C. Johansen  Ko, mis asus aadressil Uus tänav 14.

Ta suri Greiffenhageni kliinikus südamerabandusse.

Tunnustus muuda

  • 1921, 22. veebruar Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk[4]
  • 1925, 29. aprill Vabadusristi III liik 2. järk[5]

Isiklikku muuda

Johansenil oli kolm last: poeg Karl Adam (1894–1942) hukkus Gulagis, tütar Ingeborg oli kirjanik (ka pseudonüüm Edith Paider) ja poeg Paul oli tuntud ajaloolane.

Viited muuda

  1. Vello Helk. Taani peakonsuli esimene raport ja tema hilisem tegevus. Kleio 1995, nr 3 (13), lk-d 67–70; siin lk 67
  2. Taani peakonsuli esimene raport ja tema hilisem tegevus, lk 68
  3. Taani peakonsuli esimene raport ja tema hilisem tegevus, lk 68
  4. Teenetemärkide kavalerid
  5. Teenetemärkide kavalerid

Kirjandus muuda

  • Kalervo Hovi. "Estland in den Anfängen seiner Selbständigkeit. Die Tagebuchaufzeichnungen des dänischen General konsuls in Reval Jens Christian Johansen 13.12.1918–29.5.1919". Turun yliopisto, 1976, 146 lk

Välislingid muuda