Jelizaveta Roos-Bazilevskaja

Jelizaveta Roos-Bazilevskaja (neiupõlvenimi Elisabeth Roos; 13. mai 1902 Moskva31. mai 1951 Wöllmarshausen, Saksamaa) oli eesti päritolu vene luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik.

Ta sündis aastal 1902 Moskvas eesti-saksa-rootsi segaperekonnas. Aastatel 19121919 õppis ta Harkivis tütarlaste gümnaasiumis. Seejärel perekond opteerus Eestisse, kus ta asus tööle õpetajana. Aastal 1922 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas vabakuulajaks. Aastal 1924 lõpetas ta eksternina Tallinna 1. Reaalkooli. Aastatel 19241930 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas, kus ta spetsialiseerus vene ja slaavi filoloogiale; aastal 1930 kaitses ta tööga "Творчество Анны Ахматовой" (Anna Ahmatova looming) mag. phil. kraadi.

1920. aastatel oli ta Tartu Vene Üliõpilaste Seltsi juhatuse liige.[1]

IsiklikkuRedigeeri

Ta abikaasa oli 1930. aastast sõjaväelane ja Eesti vene kogukonna tegelane Ivan Bazilevski (1898–1989).[2][3][4] Tema õde Meta Roos (1904–1989) oli luuletaja, kes lõpetas klaveri erialal 1927. aastal Tallinna Konservatooriumi.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Дикой Борис. Общество русских студентов при Дерптском университете // Руль, № 3029, 11 ноября 1930
  • Елизавета Роос-Базилевская // Радуга, 1989, № 11. С. 36-37
  • Дальние берега. Антология поэзии русского зарубежья. Сост, автор вступ. ст. В. В. Кудрявцев. ― Смоленск, Русич, 2006. С. 608. ISBN 5-8138-0702-0

VälislingidRedigeeri