Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal
Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal (Läti keeles Jelgavas Bezvainīgās Jaunavas Marijas Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Jelgava linnas aadressil Katoļu ielā 11. Hoone on arhitektuurimälestis.
| Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal | |
|---|---|
 Jelgava katedraal | |
| Riik | Läti |
| Asukoht | Jelgava |
| Ehituse algus | 1902 |
| Ehituse lõpp | 1906 |
| Koordinaadid | 56° 38′ 57″ N, 23° 43′ 38″ E |
Kirikuhoone muuda
Praegune kirikuhoone ehitati Jelgavasse aastail 1902–1906. Kirik on ehitatud punastest tellistest, sellel on üks suur torn. Nii torni kui ka katust kaunistavad uusgooti stiilile omased elemendid. Hoonel on kolm löövi ja transept. Peasissekäigu kohal asub püha õhtusöömaaega kujutav bareljeef. Katedraali juures asub ka väike aed, samuti kuulub selle juurde kirikla. Katedraalis asub kolm gooti stiilis tammepuust altarit.
Ajalugu muuda
Varasem ajalugu muuda
Katedraali koha peal oli varem väike kivist kirik, mis valmis aastal 1630 ja kandis püha Jüri nime. Hoone ehitamist alustas Friedrich Kettler, aga töö ja lõpetamata. Aastal 1639 lubas Jakob Kettler Władysław IV Wazale, et kirik ehitatakse valmis. Tööd lõpetati aastal 1645, aga juba aastal 1661 kaebas kohalik piiskop hertsogile, et kirik vajab remonti. Remont lõpetati aastaks 1715.
Aastail 1672–1773 asus Jelgavas jesuiitide misjonikeskus, mistõttu linna katoliiklaste arv kasvas. Nõnda taotleti aastal 1783 kirikule katedraali staatust ja see palve rahuldati, aga aastal 1798 allutati Kuramaa katoliiklased Vilniuse piiskopkonnale ja katedraalist sai taas tavaline kirik.
Prantsuse revolutsiooni ajal elas Jelgavas kuningas Louis XVIII, kes annetas kirikule briljantidega kaunistatud monstrantsi ja vana maali, mis kujutas ristilöödud Kristust.
Praegune hoone muuda
Aastal 1902 juhtis Jelgava kogudust Kazimirs Jasenas, kes soovis vana hoone asendada uue ja uhke kirikuga. Nii alustas ta raha kogumist ja uue kiriku rajamist. Ehitustööd lõppesid aastal 1906. Uusgooti stiilis hoone ehitati punastest tellistest. Algul kandis ka see kirik püha Jüri nime, aga aastal 1925 pühitseti see neitsi Maarjale. Ühtlasi pühitseti valminud kirik ka sisse.
Teise Maailmasõja ajal, juulis 1944, põles kirik maha. Püsti jäid vaid selle välismüürid. Taastamistöid alustati aastal 1950, need viis läbi kohalik kogudus oma jõududega. Üldjoontes lõpetati tööd aastaks 1958, aga sisetöid jätkati veel aastani 1969. Kiriku torn taastati algsel kujul alles aastaks 1992.
Algselt oli tegemist tavalise kirikuga, katedraaliks sai see aastal 1995, kui rajati Liepāja piiskopkond.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal |