Jean Racine [ža(n) ra'sinn] (22. detsember 1639 Valois La Ferté-Milon21. aprill 1699 Pariis) oli prantsuse näitekirjanik, üks suurimaid prantsuse klassitsistliku tragöödia meistreid.

Jean Racine

Racine pärines kodanlikust notariperekonnast. Ta jäi varajases nooruses orvuks ning kasvas Pariisi lähedal asuvas Port-Royali kloostris, kus omandas jansenistlikud usulised vaated. Ta õppis 165355 Beauvais' ja 1658 d'Harcourt'i kolledžis.

Racine kirjutas mitu näidendit klassikaliste müütide ainetel. Kirjaniku näidendites on tegevustik minimaalne ja tegelased analüüsivad oma kirgi kaunis luulekeeles.[1] Ta sai tuntuks tragöödiaga "Andromache" (1667), milles käsitles inimese võitlust oma kirgedega ning hukkumist. Tragöödias "Phaidra" ("Phèdre et Hippolyte") (1677) rõhutab autor kangelanna õilsust ja muudab jutustust.[1] Oma ainsas komöödias "Protsessijad" ("Les Plaideurs") (1668) kujutas ta Aristophanese eeskujule tuginedes kohtuskäimise kirge.

Racine arvas, et inimesed ei satu traagilistesse olukordadesse mitte juhuse tõttu, vaid traagika ongi neile loomuomane.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Philip Wilkinson, "Myths & Legends" (2009, London, Dorling Kindersley Limited).

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda