Jausa
Jausa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Väinamere rannikul. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.
| Jausa | |
|---|---|
Pindala: 11,4 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 90 (31.12.2021)[2] | |
|
EHAK-i kood: 2180[3] | |
| Koordinaadid: 58° 47′ N, 22° 42′ E | |
  | |
 |
Küla piirneb põhjas Utu ja Kleemu, loodes Aadma, läänes Muda ning lõunas Valgu külaga.
Jausa on rahvapärimuse järgi Hiiumaa suurim küla.
Nimi
muudaKohanime on mainitud 1564 kui Joosz dorp, 1565 Jaus by, 1587 Jawsar ja 1688 Jaustakülla. [4] Kohalikus murdes on kohanimi Jäusa.
Nime päritolu on selgusetu, see võib tuleneda isikunimest Jauß või liitnimest Jaosaar.
Hiidlaste seltside traditsioonilises jaotuses on Jausa küla rahvast nimetatud jähusepeaga jäusameesteks.
Loodus
muudaLäbi küla voolavad Jausa jõgi ja Mudaoja.
Elanike arv
muuda| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 271 | 1959 |
| 196 | 1970 |
| 166 | 1979 |
| 146 | 1989 |
| 128 | 2000 |
| 92 | 2011 |
| 116 | 2019 |
| 90 | 2021 |
Ajalugu
muudaJausa küla kuulus ajalooliselt Putkaste mõisa ja hiljem Aadma mõisa alla. Ajalooliselt on tegemist Käina kihelkonna külaga, mis Emmaste kihelkonna moodustamisega liideti Emmaste kihelkonnaga.
Esimesed seni leitud kirjalikud allikad Jausa külast on aastast 1564.[5] 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis asus külas 15 talu.
Taristu
muudaKüla läbib Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee, Aadmaga ühendab Jausametsa tee.
Kultuur
muudaJausa külas asuvad Tooma tuulik ja Jausa palvela.
Külas asus kõrts, mis hiljem muudeti postiagentuuriks.
1865 avasid Käina pastor Haller ja Vaemla mõisnik külas algkooli, mis 1927. aastaks kujunes 6-klassiliseks kooliks. [5]
Küla üks huvitavamaid hooneid on laevakapten Peet Juurmanni elamu, kus nõukogude ajal asus Ühtri kooli internaat.
Külas on sündinud ja seal koolis käinud kirjanik Herman Sergo (1911–1989) ja helilooja Paul Tammeveski. Külast on pärit diplomaat Ernst Jaaksoni ja kunstiteadlase Kaalu Kirme vanemad. Lisaks pärinevad külast sugupuud Niidud, Vähejausid, Soosterid, Pomerantsid ja Porgid.[6]
Ettevõtlus
muudaJausas on asunud tarbijate ühistu pood, koorejaam ja vesiveski (Siimu vesiveski), mis kujunes Nõukogude ajal tööstuslikuks artelliks.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa- ja Ruumiamet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 16.09.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Jausa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ 5,0 5,1 Ilves, Arno; Juhkam, Meelis; Järva, Liivi; Karma, Tarmo; Klein, Merike; Koppel, Jürii; Ligi, Inna; Mutso, Mikk; Pruul, Tiit; Saue, Toivo; Siim, Kersti; Sillaste, Uku; Sülluste, Mati; Tahk, Jaanus; Tarang, Lembitu; Türnpu, Taimo; Vallau, Annika; Onemar, Andres; Kusmin, Jürgen; Tammla, Tuuli (2011). Hiiumaa pärandkultuurist; Saaremaa pärandkultuurist. Kärdla. Eesti Loodusfoto lk 18
- ↑ "Hioküla Ingel ehk kuidas Hiiu omale nime sai". Hiiu Leht. 21. november 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2023. Vaadatud 19. veebruaril 2025.
Kirjandus
muuda- Helja Kaptein. "KÜLALUGU | Kolme bussipeatusega Jausa laiutab lahesopis." Hiiu Leht 24. mai 2024