Jausa

Jausa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Väinamere rannikul. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.

Jausa
Pindala	11,4 km² (2020)
Elanikke	90 (31.12.2021)
EHAK-i kood:	2180
Koordinaadid	58° 47′ N, 22° 42′ E

Küla piirneb põhjas Utu ja Kleemu, loodes Aadma, läänes Muda ning lõunas Valgu külaga.

Jausa on rahvapärimuse järgi Hiiumaa suurim küla.

Nimi

Kohanime on mainitud 1564 kui Joosz dorp, 1565 Jaus by, 1587 Jawsar ja 1688 Jaustakülla. Kohalikus murdes on kohanimi Jäusa.

Nime päritolu on selgusetu, see võib tuleneda isikunimest Jauß või liitnimest Jaosaar.

Hiidlaste seltside traditsioonilises jaotuses on Jausa küla rahvast nimetatud jähusepeaga jäusameesteks.

Loodus

Läbi küla voolavad Jausa jõgi ja Mudaoja.

Elanike arv

Elanike arv	Aasta
271	1959
196	1970
166	1979
146	1989
128	2000
92	2011
116	2019
90	2021

Ajalugu

Jausa küla kuulus ajalooliselt Putkaste mõisa ja hiljem Aadma mõisa alla. Ajalooliselt on tegemist Käina kihelkonna külaga, mis Emmaste kihelkonna moodustamisega liideti Emmaste kihelkonnaga.

Esimesed seni leitud kirjalikud allikad Jausa külast on aastast 1564. 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis asus külas 15 talu.

Taristu

Küla läbib Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee, Aadmaga ühendab Jausametsa tee.

Kultuur

Jausa külas asuvad Tooma tuulik ja Jausa palvela.

Külas asus kõrts, mis hiljem muudeti postiagentuuriks.

1865 avasid Käina pastor Haller ja Vaemla mõisnik külas algkooli, mis 1927. aastaks kujunes 6-klassiliseks kooliks.

Küla üks huvitavamaid hooneid on laevakapten Peet Juurmanni elamu, kus nõukogude ajal asus Ühtri kooli internaat.

Külas on sündinud ja seal koolis käinud kirjanik Herman Sergo (1911–1989) ja helilooja Paul Tammeveski. Külast on pärit diplomaat Ernst Jaaksoni ja kunstiteadlase Kaalu Kirme vanemad.

Ettevõtlus

Jausas on asunud tarbijate ühistu pood, koorejaam ja vesiveski (Siimu vesiveski), mis kujunes Nõukogude ajal tööstuslikuks artelliks.

Vaata ka

• Jausa laht
• Jausa oja