Jaunaduliena mõis

Jaunaduliena mõis (saksa keeles Neu-Adlehn, läti keeles Jaunadulienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Tirza vallas Jaunaduliena külas.

Jaunaduliena mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 82

Ajalugu muuda

Aduliena alad eraldati Tirza mõisast aastal 1589. Esimene omanik oli Fabian von Tiesenhausen. Aastal 1629 sai mõisa omanikuks Gertrude Tiesenhausen, aastal 1640 aga Johann von Tiesenhausen. Aastal 1665 kuulus mõis Heinrich von Tiesenhausenile, kes osa mõisast 130 taalri eest süülunaks oma väimehele Hans Jürgen von Dießenile loovutas. Hiljem pantisid Adam Feiliß ja tema abikaasa Sophie Aduliena alad 2000 taalri eest Matthias Hildegårtnerile, kes pandiõigused aga krahvinna Siegritta Bielkele loovutas. See jättis mõisa reduktsioonikomisjoni hirmus aastal 1683 Tiesenhausenitele, kelle traditsiooniline lään see oli. Aastal 1749 pantis Adam Johann von Tiesenhausen Aduliena 12 000 taalri eest 40 aastaks Peter Müllerile. Too viiski läbi Aduliena valduste jagamise, tagastades aastal 1780 Vecaduliena mõisa Tiesenhausenitele, omandades ise Jaunaduliena mõisa.[1]

Pandiperioodi lõppedes läks mõis Adam von Tiesenhauseni valdusse. Aastal 1800 andis too mõisa oma pojale Adam Wilhelmile üle. Kui too aastal 1842 suri, jättis ta mõisa oma lesele Annettele eluaegseks eluasemeks. Aastal 1858 läks mõis nende tütre Charlotte Tiesenhauseni valdusse. Too suri aastal 1862 ja mõisa pärisid tema lapsed, poeg Carl Johann Fabian von Tiesenhausen ja tütar Annette Krülow. Aastal 1865 ostis Carl Johann Fabian õe osa 65 000 rubla eest välja.[2]

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 7/8 adramaad, sellele allus 233 mees- ja 273 naishinge.[3]

Aastal 1640 oli mõisa suurus koos Vecaduliena mõisa ja Troška mõisaga kolm adramaad, aastail 1688 kuulus neile seitse adramaad, aastal 1734 aga 6 ja 3/4 adramaad. Aastal 1757 oli mõisa suurus 4 ja 7/8 adramaad, aastal 1823 aga 7 ja 7/20 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli adramaid 7 ja 7/20, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 76/80, lisaks allus mõisale 9 ja 16/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad muuda

1816. aastal allus mõisale Anettensruhe karjamõis.

Viited muuda

  1. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 243-244.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 414-415.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.