Vikipeedia

Jane Goodall

Inglise etoloog, keskkonnaaktivist ja šimpansiuurija

Dame Jane Morris Goodall (sünninimi Valerie Jane Morris-Goodall, esimese abielu ajal paruness Jane van Lawick-Goodall; sündinud 3. aprillil 1934) on Briti primatoloog (täpsemalt šimpansiuurija), etoloog ja antropoloog.[1]

Jane Goodall
Jane Goodall
Sündinud 3. aprill 1934 (90-aastane)
London, Ühendkuningriik
Alma mater Newnham College, Cambridge ja Darwin College, Cambridge
Abikaasa Hugo van Lawick, Derek Bryceson
Lapsed Hugo Eric Louis van Lawick
Teadlaskarjäär
Tegevusalad primatoloog, looduskaitsja
Tuntumad tööd "Behaviour of free-living chimpanzees" ("Looduses elavate šimpansite käitumine")

Jane Goodalli peetakse kõige kuulsamaks šimpansite eksperdiks kogu maailmas.[2] 

Ta on uurinud rohkem kui 55 aasta jooksul looduses elavate šimpansite sotsiaalseid ja perekondlikke suhteid. Tema uurimistöö algas 1960. aastal, mil ta läks esimest korda Tansaaniasse Gombe Streami rahvusparki.[3] 1977 asutas ta Jane Goodalli instituudi ja 1991 rahvusvahelise noorteprogrammi Roots & Shoots ('juured ja võrsed').

Ta on järjekindlalt juhtinud avalikkuse tähelepanu looduskaitse ja loomakaitse teemadele ning on olnud mittetulundusühingu Nonhuman Rights Project juhatuse liige.  1993. aastast alates toetab ta algatust Great Ape Project. 2002. aasta aprillis nimetati ta ÜRO rahusaadikuks.

Lapsepõlv muuda

Valerie Jane Morris-Goodall sündis 3. aprillil 1934. aastal Londonis ärimees Mortimer Herbert Morris-Goodalli ja kirjanik Margaret Myfanwe Josephi (kirjanikunimega Vanne Morris-Goodall) tütrena. Goodalli noorem õde Judith on sündinud neli aastat hiljem samal kuupäeval.

Goodallil oli juba lapsepõlves kirglik huvi loomade ja Aafrika vastu. Tema lapsepõlveraamatute lemmiktegelased olid dr Dolittle ja Tarzan ning nende raamatute mõjul unistas ta looduseuurijaks saamisest[4].

Lapsepõlves oli tema lemmikleluks isa kingitud tõetruu mängušimpans Jubilee. Varajase loomaarmastuse sümbolina on mänguasi siiani Goodalli kodus aukohal.[5]

Aafrika muuda

1957. aastal kutsus koolikaaslane Jane Goodalli oma perele kuuluvasse farmi, mis asus Keenia mägismaal.[6] Keenias helistas Goodall arheoloog-paleoantropoloog Louis Leakeyle, et paluda kohtumist, mille eesmärk oli lihtsalt vestelda loomadest.[7] Leakeyl oli aga plaan leida šimpansite uurija, kes vaatleks inimahvide käitumist. Ta nimelt oletas, et inimahvide uurimine võiks anda vihjeid varajaste hominiidide käitumise kohta.[8] Esiagu pakkus Leakey Goodallile sekretäriametit ning kutsus ta endaga kaasa Tansaaniasse, alles seal avaldas ta oma tegeliku plaani.

1958. aastal saatis Leakey Goodalli Londonisse, et ta õpiks Osman Hilli juures primaatide käitumist ja John Napieri juures primaatide anatoomiat.[9]

Leakeyl õnnestus koguda piisavalt uurimistoetusi ning 14. juulil 1960 suundus Goodall Gombe Streami rahvusparki šimpanse uurima.[10] Tansaania oli sel ajal Briti protektoraat nimega Tanganjika. Kohalike ametnike nõudmisel, kes muretsesid tema turvalisuse pärast, pidi Goodall esialgu minema sinna koos saatjaga, seepärast võttis ta kaasa ka oma ema.[11]

Kuna Goodallil polnud ülikoolidiplomit, siis saatis Leakey ta 1962. aastal Cambridge'i ülikooli, kus Goodall omandas Newnhami kolledžis doktorikraadi etoloogina. 

Ta on üks neist vähestest, kes on Cambridge'i doktoriõppesse vastu võetud ilma eelneva kraadita. 1965. aastal valmis doktoritöö pealkirjaga "Vabalt elavate šimpansite käitumine" (juhendaja Robert Hinde), milles Goodall analüüsib esimese viie vaatlusaasta jooksul Gombe kaitsealal tehtud tähelepanekuid.[12]

Isiklik elu muuda

Goodall on olnud abielus kaks korda. 28. märtsil 1964 abiellus ta hollandi aadliku, loodusfotograaf parun Hugo van Lawickuga ning oli abielu jooksul tuntud kui paruness Jane van Lawick-Goodall. Paaril sündis 1967. aastal poeg Hugo Eric Louis. Nad lahutasid 1974. aastal, kuid jäid headeks sõpradeks. Järgmisel aastal abiellus Jane Goodall Tansaania parlamendi liikme ja riigi rahvusparkide direktori Derek Brycesoniga. Bryceson suri vähki oktoobris 1980.[13] Brycesoni kõrge positsioon riigi looduskaitsesüsteemis võimaldas tal kaitsta Goodalli uurimisprojekte ning rakendada turismikeeldu Gombe kaitsealal.

Töö muuda

Uurimistöö Gombe Streami rahvuspargis muuda

Goodall on kõige rohkem tuntud šimpansite sotsiaalsuhteid ja pereelu käsitlevate uurimuste poolest. Ta alustas Tansaanias Gombe Streami rahvuspargis Kasakela šimpansite koloonia uurimist 1960. aastal.[14] Kuna Goodallil polnud vaatluste alguses akadeemilist haridust ega juhendajat, siis kirjeldas ta ka neid nähtusi, mida tol ajal akadeemilises ringkonnas oluliseks ei peetud, ja kasutas šimpanseid vaadeldes selliseid võtteid, mille tõttu teised teadlased süüdistasid teda antropomorfismis[15]. Näiteks tavapärase nummerdamise asemel kasutas Goodall uuritavate tähistamiseks selliseid nimesid nagu Flo, Figan, Fifi, Frodo, Goblin, David Greybeard ('Hallhabe David') jne[16] ning käsitles neid sellele ajale sobimatult kui isiksusi, mitte kui uurimisobjekte. Erinevalt teistest uurijatest püüdis ta suhelda šimpansite kui mõtlevate olenditega. Ta on teadaolevalt ainus inimene, kelle šimpansid on oma ühiskonna kõige madalamale astmele mõneks ajaks vastu võtnud.[17]

Jane Goodall tõdes, et inimene ei ole ainus liik, mille isendeid saab käsitleda mõtete ja tunnetega isiksustena.[18] Ta märkas, et ka šimpansid kasutavad selliseid käitumisakte nagu kallistused, suudlused, seljapatsutused ja kõdistamine, mida oli harjutud pidama inimesele omasteks tegevusteks. Goodall on veendunud, et need žestid tõendavad lähedasi, toetavaid ja armastavaid suhteid perekonna- ja kogukonnaliikmete vahel, mis võivad püsida kogu šimpansi elu, s.o enam kui 50 aastat. Goodalli uurimistulemused osutavad, et inimese ja šimpansi sarnasus ei piirdu geneetilise lähedusega. Sarnasusi võib leida ka šimpansite ja inimeste emotsioonides, intelligentsis ja sotsiaalsetes suhetes.

Goodalli uurimistöö Gombe Streami rahvuspargis sai tuntuks eelkõige selle tõttu, et see lükkas ümber kaks tolleaegset eksiarvamust: et ainult inimesed suudavad valmistada ja kasutada tööriistu ning et šimpansid on taimetoitlased. Toituvaid šimpanse vaadeldes märkas ta korduvalt, et loomad torkasid rohukõrsi termiitide pessa ning justkui kalastasid sel kombel termiite.[19] Samuti murdsid šimpansid puudelt oksi, rebisid neilt lehed ja kasutasid saadud vitsu termiitide püüdmiseks. Sellist käitumist saab käsitleda algelise tööriista valmistamisena. Tol ajal arvati, et vaid inimliigil on oskus tööriistu valmistada. Vastuseks Goodalli revolutsioonilistele avastustele kirjutas Louis Leakey: "Nüüd tuleb kas uuesti defineerida inimene, uuesti defineerida tööriist või aktsepteerida šimpanse inimestena!"[20][21]

Samuti märkas Goodall vaatluste käigus, et üldiselt rahulikuks ja südamlikuks peetavad šimpansid käituvad aeg-ajalt ka agressiivselt. Ta avastas, et nad jahivad ja söövad süstemaatiliselt väiksemaid primaate – koolobusahve. Goodall vaatles šimpansite rühma, kes ajas ühe koolobusahvi kõrgele puu otsa ja blokeeris tal kõik põgenemisteed. Seejärel ronis üks karja liige üles, püüdis ja tappis koolobuse. Iga jahirühma liige sai tüki saagist ning jagas seda teistega, kui tema juurde tuldi kerjamisliigutustega. Gombe rahvuspargi šimpansid tapsid ja sõid igal aastal pea kolmandiku koolobuste populatsioonist. See avastus muutis täielikult senist arusaama šimpansite toitumisest ja käitumisest.

Veelgi hämmastavamad olid aga vaatlustulemused, milles kirjeldati karjasisest agressiooni ja vägivalda. Goodall kirjeldas, et domineerivad emased tapavad teadlikult teiste emaste järglasi, et säilitada enda parem positsioon karjas. Mõnikord kaasnes sellega ka kannibalism. Selle avastuse kohta on Goodall öelnud, et esimesel kümnel vaatlusaastal tundus šimpansite käitumine inimeste omast meeldivam. Seejärel aga ilmnes, et ka šimpansite loomusel on varjukülgi ja nemadki võivad käituda sama julmalt kui inimesed. Raamatus "Through a Window: My Thirty Years with the Chimpanzees of Gombe" kirjeldab Goodall sõda, mis kestis kaitseala põhja- ja lõunaossa jagunenud šimpansipopulatsioonide vahel neli aastat (1974–1978). Need kirjeldused olid omal ajal nii ebatavalised, et esmalt peeti neid väljamõeldisteks ning Goodalli süüdistati selles, et ta on ise oma uurimistööga loomade agressiivse käitumise esile kutsunud. Siiski on hilisemad vaatlused ja ka mudelarvutused kinnitanud, et šimpansigruppide vahel esineb sõdu.

Aktivism ja looduskaitsealane tegevus muuda

 
Jane Goodall 2009. aastal Ungari Roots & Shoots noortega

1977. aastal asutas Goodall Jane Goodalli instituudi, mis toetab uurimistööd Gombe kaitsealal. Instituudil on üle maailma rohkem kui 19 kontorit, mille eesmärgiks on kogukonnapõhised looduskaitse- ja arenguprojektid Aafrikas. 1991. aastal loodi noorteprogramm Roots & Shoots. Selles osaleb praegu 1820 projekti, mida viiakse ellu 72 riigis[22].[23]

 
Goodall 2009. aastal koos Lou Perrottiga, kes aitas kokku panna raamatut "Hope for Animals and Their World"

Goodall on endiselt täielikult pühendunud šimpansite ja nende elukeskkonna kaitsmisele, seepärast reisib ta nende mõjuka eestkõnelejana suurema osa aastast.[24][25] Ta on ka maailma suurima, Floridas asuva Aafrika-välise šimpansite turvakodu nõukogu liige.

 
Goodall ja Allyson Reed Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni aastakonverentsil 2009. aastal

Goodall on laiendanud oma tegevust šimpansite jälgimisest erinevatele looduskaitselistele tegevustele, mis toetavad inimeste ja loomade kooseksisteerimist. 1986. aastal korraldas ta koos Paul Heltne ja Chicago ülikooli teaduste akadeemiaga konverentsi "Understanding Chimpanzees" ('šimpansite mõistmine'), mis kutsus esimest korda kokku kõik šimpansiuurijad. Järgmised konverentsid toimusid aastatel 1991, 2007 ja 2016.[26][27] Ta on olnud ka loomaõiguste eest seisva Šoti organisatsiooni Advocates for Animals president, kuid lahkus sellelt kohalt, kui tal tekkis eriarvamus loomaaedade looduskaitselise rolli osas.

Goodall on taimetoitlane. Ta propageerib toitumist, mis võtab arvesse eetilisi, keskkonnakaitselisi ja tervisega seotud aspekte. Amy Hatkoffi teose "The Inner World of Farm Animals" ('farmiloomade sisemaailm') sissejuhatuses kirjutab Goodall, et loomad on palju teadlikumad ja intelligentsemad, kui me ette kujutada oskame, ning kuigi neid on aretatud kodustatud orjadeks (domestic slaves), on nad siiski iseseisvad isiksused. Nemadki väärivad lugupidavat suhtumist ja meie abi.

2011. aastal sai temast Austraalia loomakaitsegrupi Voiceless ('ilma hääleta') patroon ning ta ütles: "Olen aastakümneid olnud mures tööstusliku loomapidamise pärast, osalt selle kohutava keskkonnamõju pärast, aga ka šokeeriva julmuse pärast, mida miljonid tunnetega olendid peavad taluma."[28]

Kriitika muuda

 
Jane Goodall esinemas TEDGlobal konverentsil 2007. aastal

Goodalli uurimismeetodid olid ebakonventsionaalsed, näiteks ei nummerdanud ta vaadeldavaid loomi, vaid pani neile nimed. Sel ajal peeti õigemaks loomi nummerdada, et säilitada vaatlejate objektiivsus. Osad primatoloogid kritiseerisid Goodalli uurimismeetodeid. Goodall on 1993. aastal kirjutanud: "1960ndatel kritiseeriti mind väga, kui kasutasin [loomade kirjeldamisel] sõnu "lapsepõlv", "teismeiga", "motivatsioon", "ärevus" ja "tuju". Mu kõige hullemaks kuritööks oli oletus, et šimpansid on isiksused. Kuna kirjeldasin inimestele mõeldud sõnadega loomi, olin süüdi etoloogide kõige hullemas patus – antropomorfismis."

Paljud standardsed meetodid eeldavad uuritavate loomade ellu mittesekkumist. Seetõttu on Goodalli kritiseeritud šimpansite teadliku söötmise pärast. Arvatakse, et see võis muuta loomade toitumiskäitumist ja nende omavahelisi suhteid ning suurendada nende agressiivsust ja põhjustada loomade vahel suuremaid konflikte, kui looduses tavapäraselt esineb.[29] Goodall on ka ise tunnistanud, et toitmine tõi kaasa mõne looma agressiivse käitumise, kuid samas on ta lisanud, et efekt oli vähene ning ei muutnud põhimõtteliselt loomagruppide omavahelist suhet. Ta on öelnud, et toitmine oli vajalik, et saada üldse mingit sissevaadet loomade omavahelisse suhtlemisse. Jane Goodalli uurimisinstituudi liige Craig Stanford on öelnud, et uurijad, kes ei kasuta šimpansite lisatoitmist, ei suuda loomade omavahelisi suhteid adekvaatselt kirjeldada.[30]

Šimpansigruppide vaheliste sõdade osas on teadlased siiani eriarvamusel. Kuigi hiljutised Kongos ja Elevandiluurannikul läbi viidud uurimused ei ole kinnitanud šimpansite agressiivsust Goodalli registreeritud tasemel, leidub siiski primatolooge, kes on sarnast käitumist registreerinud ka neis uurimustes, kus pole kasutatud lisatoitmist.[31][32][33]

Paroodiad muuda

Goodalli on parodeeritud paljudes teleseriaalides ja filmides[34][35]. Gary Larsoni koomiksi "Far Side" ("Ääremail") ühel pildil kujutati kahte šimpansi teineteise karvastikku puhastamas. Üks leiab teise pealt blondi juuksekarva ja ütleb: "No nii. Jälle üks väike "uurimistöö" selle liiderliku Jane Goodalliga?" Koomiksi ilmumise ajal oli Goodall ise Aafrikas ning Jane Goodalli instituudi juristid alustasid Larsoni vastu hagi koostamist. Kui Goodall Aafrikast naasis, leidis ta, et koomiks on naljakas, ja peatas juriidilise protsessi. Sellest saadik annetatakse selle koomiksi pildiga T-särkide müügikasum Jane Goodalli instituudile ja koostöö on viinud Larsoni ka Gombe šimpanseid külastama. 

Tunnustus muuda

 
Goodall tutvustamas lastele märgalasid 2006. aastal

Goodall on saanud keskkonnakaitse ja humanitaarse heategevuse eest palju auhindu.

Bibliograafia muuda

Raamatud muuda

  • 1969 "My Friends the Wild Chimpanzees". Washington, DC: National Geographic Society;
  • 1971 "Innocent Killers", (koos H. van Lawickiga). Boston: Houghton Mifflin; London: Collins;
  • 1971 "In the Shadow of Man". Boston: Houghton Mifflin; London: Collins. Tõlgitud 48 keelde;
  • 1986 "The Chimpanzees of Gombe: Patterns of Behavior". Boston: Bellknap Press of the Harvard University Press. Tõlgitud jaapani ja vene keelde. Auhinnatud R. R. Hawkinsi teadusauhinna ja USA loodusuurijate seltsi auhinnaga;
  • 1990 "Through a Window: 30 years observing the Gombe chimpanzees". London: Weidenfeld & Nicolson; Boston: Houghton Mifflin. Tõlgitud rohkem kui 15 keelde;
  • 1991 "Visions of Caliban", (kaasautor Dale Peterson, PhD). Boston: Houghton Mifflin. New York Timesi auhind "Notable Book" 1993. aastal; 
  • 1999 "Brutal Kinship", (kaasautor Michael Nichols). New York: Aperture Foundation;
  • 1999 "Reason For Hope; A Spiritual Journey", (kaasautor Phillip Berman). New York: Warner Books, Inc. Tõlgitud jaapani ja portugali keelde;
  • 2000 "40 Years At Gombe". New York: Stewart, Tabori, and Chang;
  • 2000 "Africa In My Blood" (toimetaja Dale Peterson). New York: Houghton Mifflin Company;
  • 2001 "Beyond Innocence: An Autobiography in Letters, the later years", (toimetaja Dale Peterson). New York: Houghton Mifflin Company. ISBN0-618-12520-5 Osaline veebiväljaanne;
  • 2002 "The Ten Trusts: What We Must Do To Care for the Animals We Love", (kaasautor Marc Bekoff). San Francisco: Harper San Francisco;
  • 2005 "Harvest for Hope: A Guide to Mindful Eating". New York: Warner Books, Inc. ISBN0-446-53362-9;
  • 2009 "Hope for Animals and Their World: How Endangered Species Are Being Rescued from the Brink". Grand Central Publishing ISBN0-446-58177-1;
  • 2013 "Seeds of Hope: Wisdom and Wonder from the World of Plants", (kaasautor Gail Hudson). Grand Central Publishing ISBN1-455-51322-9.

Lasteraamatud muuda

  • 1972 "Grub: The Bush Baby", (kaasautor H. van Lawick). Boston: Houghton Mifflin;
  • 1988 "My Life with the Chimpanzees". New York: Byron Preiss Visual Publications, Inc. Tõlgitud prantsuse, jaapani ja hiina keelde;
  • 1989 "The Chimpanzee Family Book". Saxonville, MA: Picture Book Studio. Tõlgitud üle 15 keelde, sh jaapani ja suahiili keelde. UNICEFi parima lasteraamatu auhind 1989;
  • 1989 "Jane Goodall's Animal World: Chimps". New York: Macmillan;
  • 1989 "Animal Family Series: Chimpanzee Family; Lion Family; Elephant Family; Zebra Family; Giraffe Family; Baboon Family; Hyena Family; Wildebeest Family". Toronto: Madison Marketing Ltd;
  • 1994 "With Love". New York / London: North-South Books. Tõlgitud saksa, prantsuse, itaalia ja jaapani keelde;
  • 1999 "Dr. White", (illustraator Julie Litty). New York: North-South Books;
  • 2000 "The Eagle & the Wren", (illustraator Alexander Reichstein). New York: North-South Books;
  • 2001 "Chimpanzees I Love: Saving Their World and Ours". New York: Scholastic Press;
  • 2002 Eessõna Eric Carle raamatule ""Slowly, Slowly, Slowly," said the Sloth". Philomel Books;
  • 2004 "Rickie and Henri: A True Story", (kaasautor Alan Marks). Penguin Young Readers Group.

Filmid muuda

Goodalli on käsitletud rohkem kui 40 filmis:[37]

  • 1965 "Miss Goodall and the Wild Chimpanzees", National Geographic Society
  • 1975 "Miss Goodall: The Hyena Story", The World of Animal Behavior Series 
  • 1984 "Among the Wild Chimpanzees", National Geographic Special
  • 1988 "People of the Forest", koos Hugo van Lawickiga
  • 1990 "Chimpanzee Alert", osa dokumentaalseriaalist Nature Watch Series, Central Television
  • 1990 "The Life and Legend of Jane Goodall", National Geographic Society
  • 1990 "The Gombe Chimpanzees", Bavarian Television
  • 1995 "Fifi's Boys", osa BBC dokumentaalseriaalist Natural World
  • 1996 "Chimpanzee Diary", BBC2 Animal Zone kanalile
  • 1997 "Animal Minds", BBC
  • Goodall dubleeris iseenda tegelase häält animasarjas "The Wild Thornberrys"
  • 2000 "Jane Goodall: Reason For Hope", PBS special, toodetud KTCA poolt
  • 2001 "Chimps R Us", 11. hooaja 8. episood sarjast "Scientific American Frontiers"
  • 2002 "Jane Goodall's Wild Chimpanzees" (IMAX formaat), koostöös Science Northiga
  • 2005 "Jane Goodall's Return to Gombe", kanalile Animal Planet
  • 2006 "Chimps, So Like Us", HBO film
  • 2007 "When Animals Talk We Should Listen", lavastatud dokumentaal, toodetud koos kanaliga Animal Planet
  • 2010 "Jane's Journey", lavastatud dokumentaal, toodetud koos kanaliga Animal Planet
  • 2012 "Chimpanzee", lavastatud dokumentaal, toodetud koos kanaliga Disneynature
  • 2017 "Jane", biograafiline dokumentaal, National Geographic Studios koostöös Public Road Productionsiga. Režissöör ja stsenarist Brett Morgen, muusika autor Philip Glass.

Viited muuda

  1. ↑ Holloway, M. (1997) Profile: Jane Goodall – Gombe's Famous Primate, Scientific American 277(4), 42–44.
  2. ↑ Bethge, Philip; Grolle, Johann (7. oktoober 2015). "Even Chimps Understand Sustainability". SPIEGEL online. Vaadatud 03.01.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ "Jane in the Forest Again". National Geographic. Aprill 2003. Vaadatud 17.11.2014.
  4. ↑ Nicholls, Henry (1. aprill 2014). "Jane Goodall: How she redefined mankind". BBC: future. Vaadatud 3.01.2019.
  5. ↑ Goodall, Jane; Phillip Berman (2000). Reason for Hope: A Spiritual Journey. New York: Warner Books. Lk 4. ISBN 978-0-446-67613-7.
  6. ↑ "Jane Goodall Bio-Long narrative version" (PDF). the Jane Goodall Institute. Vaadatud 29.12.2018.
  7. ↑ Gerber, Tony (oktoober 2018). "How Jane Goodall Changed What We Know About Chimps". National Geographic. Vaadatud 29.12.2018.
  8. ↑ Jane Goodall helps humans and animals live together. Arusha, Tanzania: TED. Juuni 2007.
  9. ↑ Morell, Virginia (1995). Ancestral Passions: the Leakey family and the quest for humankind's beginnings. New York: Simon & Schuster. Lk 242. ISBN 0-684-80192-2.
  10. ↑ Goodall, Jane (25. september 2002). Beyond Innocence: An Autobiography in Letters: The Later Years. Houghton Mifflin Harcourt. Lk 1. ISBN 978-0-618-25734-8.
  11. ↑ "Early Days". Jane Goodall Institute.
  12. ↑ "Curriculum Vitae, Jane Goodall, PhD, DBE" (PDF). Jane Goodall Institute. Vaadatud 28.07.2010. {{cite web}}: |archive-url= nõuab parameetrit |archive-date= (juhend)
  13. ↑ Montgomery, Sy (1991). Walking With the Great Apes. Boston, MA: Houghton Mifflin. Lk 125–126. ISBN 0-395-51597-1.
  14. ↑ "Study Corner – Gombe Timeline". Jane Goodall Institute.
  15. ↑ Franz, Julia (2. november 2017). "Dr. Jane Goodall on her work with chimpanzees, and the new documentary 'JANE'". Science Friday. Vaadatud 04.01.2019.
  16. ↑ Freymann, Elodie (29.10.2015). "The Famous Chimps of Gombe". the Jane Goodall Institute. Vaadatud 29.12.2018.
  17. ↑ Lingilt Kasakela chimpanzee community leiab rohkem teavet.
  18. ↑ "Jane Goodall's Wild Chimpanzees". PBS. 1996. Vaadatud 28.07.2010.
  19. ↑ Goodall, Jane. Reason for Hope: A Spiritual Journey. New York: Warner Books, 1999.
  20. ↑ Tool Use
  21. ↑ The Jane Goodall Institute: "Chimpanzee Central", 2008.
  22. ↑ "Putting Hope on the Map". the Jane Goodall Institute. Vaadatud 04.01.2019.
  23. ↑ "Our History". Roots & Shoots. The Jane Goodall Institute. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2011. Vaadatud 14.07.2010.
  24. ↑ Bender, Kristin (2. oktoober 2009). "Goodall promotes peace, youth empowerment at talk in Berkeley". The Oakland Tribune. Vaadatud 10.10.2009.
  25. ↑ Coward, Ros (10. oktoober 2004). "New mission for chimps' champion". The Guardian. Guardian Media Group. Vaadatud 12.01.2016.
  26. ↑ "Jane Goodall to attend Chimpanzees in Context at Lincoln Park Zoo". Lincoln Park Zoo. 28. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.01.2019. Vaadatud 04.01.2019.
  27. ↑ Johnson, Steve. "Goodall Recalls '86 Chicago Lessons". Chicago Tribune. Vaadatud 6.01.2019.
  28. ↑ "Voiceless, the animal protection institute". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017. Vaadatud 12. märtsil 2018.
  29. ↑ De Waal, Frans B. M. (2005). "A century of getting to know the chimpanzee". Nature. 437 (7055): 56–9. Bibcode:2005Natur.437...56D. DOI:10.1038/nature03999. PMID 16136128. skeptics attributed chimpanzee 'warfare' to competition over the food that researchers provided
  30. ↑ Stanford, Craig (talv 1993). "The Egalitarians- Human and Chimpanzee". International Journal of Primatology.
  31. ↑ Washington University Record, vlj 28 nr 28, aprill 2004.
  32. ↑ The Egalitarians (by M. Power, 1991).
  33. ↑ American Journal of Primatology 58:175–180 (2002), Noboyuki Kutsukake and Takahisa Matsusaka.
  34. ↑ Morgan-Mar, David. "Irregular Webcomic! Cast". www.irregularwebcomic.net. Vaadatud 20.07.2010.
  35. ↑ Morgan-Mar, David. "Irregular Webcomic! #1290". www.irregularwebcomic.net. Vaadatud 20.07.2010.
  36. ↑ Dame Jane Goodall Receives Appointment in Buckingham Palace Ceremony. Jane Goodall Institute, 20. veebruar 2004. Kasutatud 7.11.2011.
  37. ↑ I.M. (19. oktoober 2017). "Not just another film about Jane Goodall". The Economist.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jane_Goodall&oldid=6229487"