Jämaja kihelkond
Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Kihelkonna järgi on nimetatud siluri Jamaja kihistu.[1]
Piirkonna ajalugu muuda
Kuulus 13. sajandi alguses Kihelkonna-Sworve muinaskihelkonda, mille alale moodustati umbes 1228. aastal Kihelkonna kirikukihelkond. Eraldiseisev Jämaja kihelkond eraldati Kihelkonna kihelkonnast oletatavasti juba 13. sajandil. Preestri olemasolust on teateid aastast 1449.
Ala oli aastast 1233 Riia linna ja aastatel 1240–1573 Saare-Lääne piiskopi valduses.
Jämaja kirik ehitati arvatavasti 13. sajandil. Tollane puukirik aga hävis tules. Nüüdne, 1864. aastal rajatud kirik sai historitsistliku ilme.
Altarimaal oma süžeega "Päästa mind, Issand!" on leitav mereäärsetes kirikutes.
Vanast puukirikust on säilinud renessanss stiilis kantsel (17. sajandist) ja hiliskeskaegne raidreljeef "Maarja kuulutus" ning krutsifiksiga raidepitaaf.
Kihelkonna maadel oli ka Sääre kabel – ainus keskajal arvatavasti 14. sajandil ehitatud kabel Saaremaal, tänapäeval varemeis.
Jämaja kihelkonna mõisad muuda
- Jämaja mõis (Jamma) – kirikumõis
- Kaimri mõis (Kaimer) – rüütlimõis – eraldatud Torgust ajavahemikul 1738–1744
- Kargi mõis (Karky) – rüütlimõis – esmateated aastast 1490
- Kaunispe mõis (Kaunispäh) – rüütlimõis – rajatud 16. sajandil
- Kaldama mõis (Kaldama) – Kaunispe mõisa karjamõis
- Koltse mõis (Koltz) – rüütlimõis – teateid 17. sajandi algusest
- Mõntu mõis (Mento) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil
- Olbrüki mõis (Olbrück) – rüütlimõis, hiljem Mõntu mõisa kõrvalmõis – moodustatud Koltse, Mõntu ja Sääre mõisast 19. sajandi lõpul
- Stalbrüki mõis (Stahlbrück) – Olbrüki mõisa karjamõis
- Põdra mõis (Pödra) – Olbrüki mõisa kõrvalmõis
- Torgu mõis (Torkenhof) – riigimõis – rajatud 14. sajandil
- Sääre mõis (Zerel) – rüütlimõis – esmamainitud 1527. aastal
Jämaja kihelkonna mõisavallad muuda
Jämaja kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad, vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.
- Jämaja kirikuvald (Gemeinde Jamm) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 10 peret perenime
- Torgu mõisavald (Gemeinde Torkenhof) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 195 peret perenime
- Kaimri mõisavald (Gemeinde Kaimer) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud
- Sääre mõisavald (Gemeinde Zerel) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 57 peret perenime
- Kaunispä mõisavald (Gemeinde Kaunispäh) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 25 peret perenime
- Kargi mõisavald (Gemeinde Karky) – muudeti 1866 mõisavallast Mõntu-Koltse vallaks – vallas said 11 peret perenime
- Mõntu mõisavald (Gemeinde Mento) – valda kuulusid Olbrüki ja Stalbrüki mõis – muudeti 1866 mõisavallast Mõntu-Koltse vallaks – vallas said 16 peret perenime
- Koltse mõisavald (Gemeinde Koltz) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud
Jämaja kihelkonna vallad muuda
Jämaja kihelkonna vallad alates 1866:
- Torgu vald (Torkenhof) – alates 1891 peale valdade liitmist kuulusid valda kõik Jämaja kihelkonna mõisad – 1939. aasta vallareformi käigus anti osa maid Salme vallale
- Jämaja kirikuvald (Jämaja) – liideti 1891 Torgu vallaga
- Kaimri vald[küsitav] (Gemeinde Kaimer) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud
- Sääre vald (Zerel) – liideti 1891 Torgu vallaga
- Kaunispe vald (Kaunispäh) – liideti 1891 Torgu vallaga
- Kargi vald (Karky) – liideti 1891 Torgu vallaga
- Mõntu-Koltse vald (Mento-Koltz) – valda kuulusid Mõntu, Olbrüki, Stalbrüki, Põdra ja Koltse mõis – liideti 1891 Torgu vallaga
Kihelkonna alad tänapäeval muuda
Jämaja kihelkonna alad asuvad Sõrve poolsaare kesk- ja lõunaosas, nüüdse Saare maakonna Saaremaa valla alal.
Kirjandus muuda
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 401–403.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 349–350.
- H. Sepp. Ajalooline traditsioon Ansekülast ja Jämaja kihelkonnast 1923. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.
