Jakov Sverdlov (hävitaja)
Novik (vene keeles Новик) oli Venemaal enne Esimest maailmasõda ehitatud (hävitaja).
.jpg)
Ajalugu muuda
Laeva ehitus algas 19. juulil (vkj)/ 1. augustil 1910 Putilovi tehases Peterburis. Laev lasti vette 21. juunil (vkj)/ 4. juulil 1911. Novik võeti pärast katsetusi ja parandusi 1913. aastal Venemaa mereväe Balti laevastiku teenistusse. Samal aastal külastas laeva ka keiser Nikolai II.
Oli valmides üks parimaid hävitajaid ning kiiremaid laevu maailmas.
Esimese maailmasõja ajal osales Novik mitmes tulevahetuses, merelahingus ja muus operatsioonis. Sattus ka Naissaare lähistel madalikule. Alates septembrist 1918–1925 oli laev teenistusest välja arvatud ja seisis.
Tüübi alglaevana muuda
Noviku edasiarendustena valmistati Venemaal 4 põhimodifikatsiooni-laevaklassi ühtekokku 53 laevaga. Kõik arendatud modifikatsioonid eristuvad algsest Novikust silueti poolest eesmise kitsa korstna puudumisega.
Kirjeldus muuda
Laeva pikkus oli 102,43 m, laius 9,53 m. Makismaalne kiirus oli 36 sõlme. Laeval olid Vene laevastikus uudsena jõuallikad auruturbiinid, mille katelde kütmiseks kasutati söe asemel vedelkütust.
Relvastuses oli algselt 4 102 mm kahurit, 4 2-torulist 457 mm torpeedoaparaati, 4 7,62 mm kuulipildujat ja 50 miini. Hiljem lisati õhutõrjerelvastust ja vahetati torpeedoaparaadid 3-torulisteks.
Edasine teenistus muuda
13. juulil 1926 nimetati laev Nõukogude Vene riigitegelase Jakov Sverdlovi järgi. Samuti ehitati 1925–1929 ümber hävitajate juhtlaevaks (liidriks), tugevdades relvastust ja suurendades veeväljasurvet. 1937–1940 ehitati uuesti ümber tavaliseks hävitajaks.
Laev hukkus Nõukogude vägede evakueerumisel Tallinnast 28. augustil 1941, kui sattus ristleja Kirovi kõrval sõites miinile. Väidetavalt hukkus koos laevaga ka pardal viibinud Eesti juhtivaid kommuniste Johannes Lauristin.