Jakob Kõrv

Jakob Kõrv (21. november 1849 Kokora vald – 21. september 1916 Bern, Šveits) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Jakob Kõrv

Kõrv oli 1868–1874 Alatskivil koolmeister. 1874. aastal läks ta Tartusse, proovides sisse saada Tartu Ülikooli. Seal tutvus ta Mihkel Veske ja teiste eesti rahvuslastega ning sai impulsi oma kirjandusliku tegevuse alustamiseks. Samas sõbrunes ta ka vene professori Pavel Viskovatoviga, kes hakkas teda mõjutama venemeelsuse suunas.

Hiljem oli ta Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi sekretär ja Sakala abitoimetaja (1881–1882), üks Carl Robert Jakobsoni lähemaid kaasvõitlejaid. 1882. aastal hakkas ta Tallinnas välja andma oma ajalehte Valgus. Ta oli ka aktiivne rahvustegelane: kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, kogus rahvaluulet, tegi kaastööd mitmele ajalehele ning kuulus mitmesse seltsi.

Venestusajal loobus Kõrv aga rahvuslikest põhimõtetest ning hakkas 1880. aastate lõpul avalikult toetama venestamist. Kõrva ajaleht saavutas 1890. aastatel suure populaarsuse, sest ta avaldas seal põnevikke ja kirjutas ka ise kaasahaaravaid jutte. Võitluses konkurentidega kasutas ta isiklikke tutvusi vene ametnike ja tsensoritega ning rikkus täielikult oma suhted rahvuslastega.

1899–1907 kuulus talle trükikoda, mille ta müüs 16. oktoobris 1907 Johannes ja Alma Paalmannile.

1892. aastal heideti Kõrv Eesti Kirjameeste Seltsist välja, misjärel selts Kõrva kaebuse peale suleti. Tema mõju hakkas aga "Tartu renessansi" (rahvusluse taasaktiveerumise) algusest alates kiiresti vähenema ning 1906. aastal müüs Kõrv oma ajalehe Karl August Hermannile ja loobus avalikus elus tegutsemisest. Peagi siirdus ta välismaale.

Kõrv suri Šveitsi närvikliinikus 1916. aastal.

Välislingid

•  Jakob Kõrv – alliktekstid Vikitekstides
  Jakob Kõrv Eesti biograafilises andmebaasis ISIK