Vikipeedia

Jahihooaeg

Jahihooaeg (hunting season)[1] on kindlaks määratud aeg, millal võib küttida etteantud ulukeid. Igal aastal määratakse kindel arv ulukeid, mida võib küttida. Ameerika ühendriikides määrab iga osariik kindla arvu ulukeid, kui palju võib jahtida, määratakse ka kindlad alad. Igal Ameerika osariigil on seaduslikult jahtimiseks kindlaks määratud kuupäevad.

Jahimees koos jahikoertega
Kaks jahimeest peale linnujahti

Parim aeg küttimiseks on talv, seda on tunnistanud palju kogenud jahimehed. Talv on parim aeg algaja jahimees viia esimesele jahile. Jahihooajal erinevad jahipidamis viisid on hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, otsijaht ja urujaht.

Jahikalender muuda

Jahikalender kinnitab jahimehele, millist ulukit tohib kindlal ajahetkel küttida. Jahihooaeg saab Eestis alguse 1. märtsil ja lõppeb veebruari viimasel päeval. Jahiuluk ehk jahiloom, kellele tohib jahti pidada jahiajal, jahiseaduse[2] järgi. Jahiulukite liha, sarvi, nahka, sulgi ja muid kehaosi tarvitatakse söögiks või muuks otstarbeks. Jahiulukid jaotatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks.

Jahiturism muuda

Jahihooajaga käib kokku ka jahiturism[3]. Igal aastal meelitab hooaeg kohale jahimehi välismaalt, kelle peamiseks kütitavateks atraktsioonideks on hunt, ilves, kobras, põder, metssiga ja punahirv. Kõigile turistidel kehtib jahiseadus[4], lisaks peab turist olema täisealine, et omada jahirelvaluba. Teisest riikidest Eestisse tulevad jahimehed peab näitama ette kehtiva välisriigi jahitunnistuse, sellega saab tutvuda jahieeskirjas[5]. Vajalike tunnistuste taotlemisel on abiks Eesti Jahimeeste Selts.

Jahipiirkonnad muuda

Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. muuda

Jahimaa on jagatud jahipiirkondadeks, mis on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Erandina võib see väikesaarel olla ka väiksem, kui saar ise ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga. Eestis on kokku 331 jahipiirkonda. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 hektarit ja suurim Ida-Harju 118 930 hektarit. Rohkem infot jahipiirkondade kohta leiab Keskkonnaportaalist[6]

Eestis küttimiseks muuda

 
Edukas metssea jaht

Selleks, et küttida Eestis seaduslikult jahiulukeid on vaja: muuda

Ulukite jahiajad muuda

Enim kütitud suurulukite jahiajad Eestis: muuda

Uluki nimetus Ladinakeelne nimetus Jahihooaeg
Punahirv Cervus elaphus 15. augustist - 15. veebruarini
Põder Alces alces 15. september - 15. detsember
Metssiga Sus scrofa Aastaringselt (va.emis põrsastega)
Ilves Lynx lynx 1. detsember - 28. veebruar (va.emailves kutsikatega)
Hunt Canis lupus 1. november - 28. veebruar
Metskits Capreolus capreolus 1. juuni - 30. november
Karu Ursus arctos 1. augustist - 31. oktoobrini

Enim kütitud väikeulukite jahiajad Eestis: muuda

Uluki nimetus Ladinakeelne nimetus Jahihooaeg
Kobras Castor fiber 1. august - 15. aprillini
Rebane Vulpes vulpes 1. augustist - 31. märtsini
Kährik Nyctereutes procyonoides Aastaringselt
Mäger Meles meles 1. septembrist jahiaasta lõpuni
Mets- või kivinugis Martes martes, Martes foina 1. novembrist - 31. märtsini
Mink ehk ameerika naarits Mustela vison Aastaringselt
Hall- või valgejänes Lepus europaeus, Lepus timidus 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni
Ondatra Ondatra zibethicus 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni

Eestis kütitavad jahiulukid (suurulukid, väikeulukid ja linnud) muuda

  1. hunt (Canis lupus)
  2. karu (Ursus arctos)
  3. ilves (Lynx lynx)
  4. metssiga (Sus scrofa)
  5. punahirv (Cervus elaphus)
  6. põder (Alces alces)
  7. metskits (Capreolus capreolus)
  8. rebane (Vulpes vulpes)
  9. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides)
  10. mink (Mustela vison)
  11. tuhkur (Mustela putorius)
  12. metsnugis (Martes martes)
  13. kivinugis (Martes foina)
  14. mäger (Meles meles)
  15. kobras (Castor fiber)
  16. ondatra (Ondatra zibethicus)
  17. halljänes (Lepus europaeus)
  18. valgejänes (Lepus timidus)
  19. kormoran (Phalacrocorax carbo)
  20. hallhaigur (Ardea cinerea)
  21. rabahani (Anser fabalis)
  22. hallhani (Anser anser)
  23. suur-laukhani (Anser albifrons)
  24. kanada lagle (Branta canadensis)
  25. valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
  26. viupart (Anas penelope)
  27. rääkspart (Anas strepera)
  28. piilpart (Anas crecca)
  29. sinikael-part (Anas platyrhynchos)
  30. soopart (Anas acuta)
  31. rägapart (Anas querquedula)
  32. luitsnokk-part (Anas clypeata)
  33. punapea-vart (Aythya ferina)
  34. tuttvart (Aythya fuligula)
  35. hahk (Somateria mollissima)
  36. aul (Clangula hyemalis)
  37. mustvaeras (Melanitta nigra)
  38. sõtkas (Bucephala clangula)
  39. laanepüü (Bonasa bonasia)
  40. faasan (Phasianus colchicus)
  41. nurmkana (Perdix perdix)
  42. lauk (Fulica atra)
  43. tikutaja (Gallinago gallinago)
  44. metskurvits (Scolopax rusticola)
  45. naerukajakas (Larus ridibundus)
  46. kalakajakas (Larus canus)
  47. hõbekajakas (Larus argentatus)
  48. merikajakas (Larus marinus)
  49. kodutuvi (Columba livia f. domestica)
  50. kaelustuvi (Columba palumbus)
  51. hallrästas (Turdus pilaris)
  52. künnivares (Corvus frugilegus)
  53. hallvares (Corvus corone)
  54. ronk (Corvus corax)

Viited muuda

  1. ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Hunting_season
  2. ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/JahiS
  3. ↑ https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2019/05/jahimeeste-selts-voldik-A4-ENG-0211-fin.pdf
  4. ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/JahiS
  5. ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013051
  6. ↑ https://keskkonnaportaal.ee/#HTTP7v9IJEePb1Cry0NWC12vmKiAZ9bN94
  7. ↑ https://www.ejs.ee/jahitunnistus/
  8. ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/570239
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jahihooaeg&oldid=6609006"