Jacob Lang
See artikkel räägib rootsi vaimulikust; taani arhitekti kohta vaata artiklit Jakob Lange (arhitekt), Smiltene pastori kohta vaata artiklit Jakob Lange (pastor). |
Jacob Lang (ka Lange[1]; ladina keeles Jacobus Langius; 1. mai 1648 Gävle – 17. veebruar 1716 Linköping) oli Rootsi vaimulik, viimane rootsiaegne Eestimaa piiskop.[2]
Elulugu
muudaTa õppis Turus ja Uppsalas ning seejärel 1677 Oxfordi ülikoolis.[3][4] Oli 1678. aastast Rootsi Prantsusmaa saadiku, hilisema Pärnu Academia Gustavo-Carolina kantsleri (1704) Nils Lillierothi (1636–1705)[5] sekretär ja Pariisi saadiku, vabahärra Nils Bielke (1644–1716), sekretär (1680–1681). 1683. aastal pühitseti pastoriks ja oli samast aastast kirikuhärra Ingerimaal Nyenis ja 1688. aastast Ingeri piiskopkonna superintendent ja Narva rootsi koguduse kirikuhärra Narvas.
Põhjasõja ajal oli ta 16. juulist 1700 Liivimaa ülemsuperintendent Riias ja Academia Gustavo-Carolina asekantsler Pärnus. 4. juulist 1701[6] kuni 22. juulini 1710 oli ta Tallinna ja Eestimaa piiskop ning vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku konsistooriumi eesistuja (president). Pärast Eestimaa ala Vene võimu alla minemist 1710. aasta juulis põgenes ta koos perega Rootsi ja piiskopiamet Eestimaal kaotati.[7][8]
Rootsis valiti ta pärast Haquin Spegeli Uppsala peapiiskopiks määramist 21. aprillil 1711 Linköpingi piiskopkonna piiskopiks.
28. jaanuaril 1716 sai ta Rootsi aadlikuks ja tema lapsed immatrikuleeriti 1719 Rootsi rüütelkonda aadlinimega Lagercreutz.[9]
Ta oli 1709. aastal välja antud põhjaeestikeelse lauluraamatu väljaandmise organisaator.
Perekond
muudaTema vanemad olid Oulu tolliametnik Jacob Andersson Lang ja Kirstin Henriksdotter.
Ta abiellus 1682. aastal Anna Bungega, kes oli Stockholmi kaubandus bürgermeistri Märten Bunge (1631 Holstein-Gottorp – 1694 Stockholm)[10] tütar ning Rootsi vabahärra, riigisekretäri ja ülempostidirektori Henrik Bunge (surnud 1737)[11] õde. Abielust sündisid:
- Jakob Lang (u 1684 – 1756 Everlöv), aadlinimega Lagercreutz (1716), Greifswaldi, Uppsala ja Tartu ülikoolis õppinud Svea õuekohtu auskultant ja Rootsi ülemsõjakohtunik,[12]
- Gustaf Lang (1688–1718 Norige), aadlinimega Lagercreutz (1716), Rootsi sõjaväelane, Östgöta jalaväerügemendi (Östgöta infanteriregemente) leitnant (1713),
- Berent Lang, Rootsi sõjaväelane,
- Elisabet Lange, Tartu ülikoolis õppinud ja Vene vangistuses olnud sõjakomissari, Tartu õuekohtu assessori Nils Duncanuse (surnud 1701) poja ja Jõelähtme, Pühalepa koguduse pastori Olaus Nicolai Duncani[13] [Duncanus] pojapoja, sõjakomissar Gustav Duncani (1676–1747)[14] abikaasa, postimeister Nils Gustaf Duncani (1711–1771) ema.
Viited
muuda- ↑ Gustav von Bergmann: Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biographie der Lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776 lk.121
- ↑ TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Lang, Jacob
- ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Jakob Lang
- ↑ Album studiosorum Academiae Aboensis 1889, lk.116
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.136-137
- ↑ Fredrik Westling: Bidrag till Livlands kyrkohistoria 1656-1710 / Herman Lundström: Kyrkohistorisk Årsskrift 2, Stockholm 1901, lk.42-107, lk.94
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi fond Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium - 1187
- ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, lk. 12-13
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, lk.1114-1115
- ↑ Bunged raamatus "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 3: Estland" Görlitz. 1930. lk.58
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.190
- ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Jakob Lang, aateloituna 1716 Lagercreutz
- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 461
- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 460
Kirjandus
muuda- Hugo Richard Paucker, Ehstlands Geistlichkeit (1849), lk 15;
- Karl Eduard Napiersky, Kirchen und Prediger in Livland I–III (1850–52) II, lk 46
- Andres Andreseni doktoritöö: Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832, Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, utlib.ee ISBN 9985568648