Ava peamenüü

Jaanus Levkoi (sündinud 20. märtsil 1950 Tallinnas) on korvpallitreener, kes on olnud nii Eesti meeste kui ka naiste koondvõistkonna peatreener.  

EluluguRedigeeri

1968. aastal lõpetas Jaanus Levkoi Tallinna Spordiinternaatkooli (TSIK), millele järgnesid õpingud Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehalise kasvatuse teaduskonnas (TPedI KKT). Pärast TPedI lõpetamist 1972. aastal täiendas ta teadmisi Venemaal Moskvas. Spordihuvi tuli temaga kodust kaasa, lisaks korvpallile harrastas iluuisutamist ja tennist. Ometigi valis ta korvpalli, milles võitis 1971. aastal Eesti karika. Paraku jäi see ta ainsaks suursaavutuseks mängijana.[1]

Jaanus Levkoi peamised treenerid olid Märt Kermon ja Heino Krevald. Olles ise treener, on ta juhendanud mitmeid Eesti tippkorvpallureid alates Heino Endenpst ja Tiit Sokust ning lõpetades Margus Metstaki ja Gert Kullamäega.[2]

Lapsi hakkas Levkoi treenima juba 1968. aastal, mil ta asus juhendama TPedI noorte rühma Keskrajooni Laste Spordikoolis. Selles koolis oli ta tööl kuni 1976. aastani, millele järgnes periood Tallinna Spordiinternaatkoolis, praeguses Audenteses. Lisaks noorte treenimisele on Jaanus Levkoi olnud nii Eesti meeste kui ka naiste rahvuskoondiste peatreener. Meeskonnaga töötas ta ühe hooaja, 1991–1992. Naiskonna peatreener oli ta aga kümme aastat, 2008–2018.[3] Pärast tagasiastumist naiskonna peatreeneri kohalt kolis Jaanus Levkoi Läänemaale, kus ta hakkas treenima koolipoisse. Läänemaale mineku põhjuseks tõi ta selle, et oli väsinud intriigidest ja skandaalidest, mis kaasnesid Eesti mõistes tipptasemel juhendamisega. Pakkumise kolida Lääne-Eestisse tegi talle tolleaegne korvpalliliidu president Jüri Ratas.[4]

Pärast Tallinna Kalevi tulekut Nõukogude Liidu meistriks sai Jaanus Levkoist Eesti tugevaima korvpallimeeskonna peatreener, sest Jaak Salumets oli sellest ametist loobunud. Levkoi saavutuseks oli viia Kalev oma esimesel Euroliiga hooajal 11. kohale.[3] Lisaks sai Levkoi võimaluse treenida ka Eesti esindusmeeskonda. Tema juhendamisel jäi Eesti meeskond 1992. aasta olümpiamängude kvalifikatsiooniringis kolmandaks. Kaks võitu Hollandi ja Ungari üle ei taganud pääset suurturniirile.[5]

SaavutusedRedigeeri

Meeskonna (pea)treenerina[3]:

  • 1984 – Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadi teine koht
  • 1984 ja 1987 – Nõukogude Liidu noorte meistrivõistluste kolmas koht
  • 1991, 1992, 1994, 1998 ja 2002 – Eesti meister Asto/Tallinna ja BC Kalevi peatreenerina

Naiskonna (pea)treenerina[3]:

  • 2004, 2007, 2008, 2010, 2011, 2012 ja 2013 – Eesti meister koos Audentese / Löfbergs Lila, Audentese, Tallinna Livingu ja Eclexi naiskonnaga

Individuaalsed saavutused[3]:

  • Kuulunud aastast 1976 Korvpalliföderatsiooni / Eesti Korvpalliliidu treenerite nõukokku ja alakomisjonidesse
  • 2005. korvpallitreeneri V kutsetase

Levkoi mõtted praegusest Eesti korvpallikoondisestRedigeeri

Praeguse Eesti rahvusmeeskonna taset on Jaanus Levkoi võrrelnud 1985.–86. aasta BC Kalevi meeskonna omaga. Tol ajal oli eestlaste esinduslik klubi langenud kõrgliigast välja ja toimus põlvkonna vahetus. Nii nagu Salumets, kes suutis viia tolleaegse meeskonna Nõukogude Liidu meistriks, töötab ka praegune peatreener Tiit Sokk koondise uuendamise kallal. Levkoi leiab, et kandvat rolli peavad hakkama kandma mehed, kelle vanus jääb 20ndate algusesse. „Eesti noored on andekad ja heade oskustega, kuigi tuleb meeles pidada, et korvpall on füüsiline mäng, et tööd tuleb teha ja loorberitele puhkama ei saa jääda“.[4]

ViitedRedigeeri

  1. Jaanus Levkoi 65
  2. Ibrus, M., & Lään, V. (2006). Eesti Korvpall. Portreed. Tallinn: Eesti Korvpalliliit.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Jalak, R., & Levkoi, J. (2013). Noorte korvpall. Tartu: Sulemees.
  4. 4,0 4,1 Õuemaa, T. (2018, 29. september). Jaanus Levkoi: aitäh peaministrile, et ta mu Haapsallu tõi. Lääne Elu, lk 4–5.
  5. Päev, S. (2015). Eesti ühiskond ja sport, korvpalli näite põhjal 1987–2001. (Lõputöö). Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut, Tallinn.

VälislingidRedigeeri