Jaan Lukas

See artikkel on sõjaväelasest; samanimelise ajakirjaniku kohta vaata artiklit Jaan Lukas (ajakirjanik) ning poliitiku kohta Jaan Lukas (poliitik).

---

Jaan Lukas VR I/3 (24. oktoober 1892 Pärnumaal, või Viljandimaal (praeguse haldusjaotusega) Karksi vallas – 8. mai 1953 Taišeti vangilaager, Irkutski oblast) oli Venemaa keisririigi (staabikapten), Eesti (kolonel) ja NSV Liidu (kindralmajor) sõjaväelane.

Jaan Lukas
Sündinud	24. oktoober 1892 Pärnumaa, Karksi vald
Surnud	8. mai 1953 Taišeti vangilaager, Irkutski oblast, NSV Liit
Teenistused	Venemaa keisririik Eesti Vabariik NSV Liit
Auaste	Venemaa keisririigi staabikapten Eesti sõjaväe kolonel NSV Liidu Punaarmee kindralmajor
Juhtinud	Eesti kaitseväe Võru-Petseri kaitseringkonna staabiülem Eesti kaitseväe 2. Diviis staabiülem Eesti sõjaväe 1. Jalaväerügement NSV Liidu Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 182. Eesti laskurdiviisi 232. laskurpolk NSV Liidu Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi 300. Laskurpolk NSV Liidu Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse staabiülem
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda
Autasud	Püha Anna III järgu orden Püha Anna IV järgu orden Püha Stanislavi III järgu orden VR I/3 Punalipu orden Punalipu orden Punalipu orden Isamaasõja I järgu orden Võidu eest Saksamaa üle orden

Elulugu

Jaan Lukas osales Esimeses maailmasõjas ja seejärel Vabadussõjas staabikaptenina 6. jalaväepolgus rooduülemana ning teenis selle eest välja 1921. aastal Vabadusristi I liigi 3. järgu. 19.02.1929 teostas nimemuutuse Jaan Luukas -> Jaan Lukas.

Teenis kuni 1930. aastani 6. jalaväerügemendis ja 6. Üksikus Jalaväepataljonis, kapteni ja majori auastmes. Aastatel 1930 – 1934 majori ja kolonelleitnandina Kaitsevägede staabis. 1936. aastast oli ta Võru-Petseri kaitseringkonna staabi ülema kohusetäitja, kolonelleitnandi auastmes.

7. oktoober 1936 nimetati ta 2. Diviisi staapi, ülema kt ja hiljem staabiülemaks.

1939. aastal määrati Jaan Lukas 1. jalaväerügemendi ülemaks, 1940. aasta veebruaris kõrgendati koloneliks, samal aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Nõukogude okupatsiooni ajal, 1941. aasta juuni alul, viidi J. Lukas kursuste ettekäändel Nõukogude Liitu, kuid teda ei arreteeritud. 1942. aastal teenis J. Lukas õppejõuna Moskvas, Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias ja seejärel formeeritava Punaarmee 7. Eesti Laskurdiviisi 300. Laskurpolgu komandörina.

1942. aasta lõpul määrati J. Lukas 8. Eesti laskurkorpuse staabiülemaks ning ülendati 1943. aastal kindralmajoriks.

J. Lukas teenis Laskurkorpuse staabiülemana 1946. aastani, siis saadeti ta okupeeritud Eestisse Tallinna Polütehnilise Instituudi sõjanduskateedri juhatajaks.

Aastatel 1947–1950 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseisu saadik.

1950. aastal Eesti NSV parteilises juhtkonnas alanud võimuvõitluses Lukas arreteeriti ja viidi Taišeti vangilaagrisse Irkutski oblastis, kus ta 8. mail 1953 suri.

Isiklikku

Tema tütar oli advokaat ja poliitik Aino-Eevi Lukas.

Teosed

• Peatoimetaja ja kaasautor Jaan Lukas. Sõjaväelise ettevalmistuse kursus. Tallinn, 1948.

Kirjandus

• Kindral. Professor. Vandeadvokaat. Tallinn: Faatum, 2008. (teised kaks pealkirjas nimetatud isikut on Ilmar Rebane ja Aino-Eevi Lukas)

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu
• Jaan Lukas 120