Jaan Lukas
![]() |
See artikkel on sõjaväelasest; samanimelise ajakirjaniku kohta vaata artiklit Jaan Lukas (ajakirjanik) ning poliitiku kohta Jaan Lukas (poliitik). |
Jaan Lukas VR I/3 (24. oktoober 1892 Pärnumaal[1], või Viljandimaal (praeguse haldusjaotusega) Karksi vallas[2] – 8. mai 1953 Taišeti vangilaager, Irkutski oblast) oli Venemaa keisririigi (staabikapten), Eesti (kolonel) ja NSV Liidu (kindralmajor) sõjaväelane.
Jaan Lukas | |
---|---|
Sündinud |
24. oktoober 1892 Pärnumaa, Karksi vald |
Surnud |
8. mai 1953 Taišeti vangilaager, Irkutski oblast, NSV Liit |
Teenistused |
![]() ![]() ![]() |
Auaste |
![]() ![]() ![]() |
Juhtinud |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda |
Autasud |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
EluluguRedigeeri
Jaan Lukas osales Esimeses maailmasõjas ja seejärel Vabadussõjas staabikaptenina 6. jalaväepolgus rooduülemana ning teenis selle eest välja 1921. aastal Vabadusristi I liigi 3. järgu. 19.02.1929 teostas nimemuutuse Jaan Luukas -> Jaan Lukas.
Teenis kuni 1930. aastani 6. jalaväerügemendis ja 6. Üksikus Jalaväepataljonis, kapteni ja majori auastmes. Aastatel 1930 – 1934 majori ja kolonelleitnandina Kaitsevägede staabis. 1936. aastast oli ta Võru-Petseri kaitseringkonna staabi ülema kohusetäitja, kolonelleitnandi auastmes.
7. oktoober 1936 nimetati ta 2. Diviisi staapi, ülema kt ja hiljem staabiülemaks.
1939. aastal määrati Jaan Lukas 1. jalaväerügemendi ülemaks, 1940. aasta veebruaris kõrgendati koloneliks, samal aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Nõukogude okupatsiooni ajal, 1941. aasta juuni alul, viidi J. Lukas kursuste ettekäändel Nõukogude Liitu, kuid teda ei arreteeritud. 1942. aastal teenis J. Lukas õppejõuna Moskvas, Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias ja seejärel formeeritava Punaarmee 7. Eesti Laskurdiviisi 300. Laskurpolgu komandörina.
1942. aasta lõpul määrati J. Lukas 8. Eesti laskurkorpuse staabiülemaks ning ülendati 1943. aastal kindralmajoriks.
J. Lukas teenis Laskurkorpuse staabiülemana 1946. aastani, siis saadeti ta okupeeritud Eestisse Tallinna Polütehnilise Instituudi sõjanduskateedri juhatajaks.
Aastatel 1947–1950 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseisu saadik.
1950. aastal Eesti NSV parteilises juhtkonnas alanud võimuvõitluses Lukas arreteeriti ja viidi Taišeti vangilaagrisse Irkutski oblastis, kus ta 8. mail 1953 suri.
IsiklikkuRedigeeri
Tema tütar oli advokaat ja poliitik Aino-Eevi Lukas.
TeosedRedigeeri
- Peatoimetaja ja kaasautor Jaan Lukas. Sõjaväelise ettevalmistuse kursus. Tallinn, 1948.
KirjandusRedigeeri
- Kindral. Professor. Vandeadvokaat. Tallinn: Faatum, 2008. (teised kaks pealkirjas nimetatud isikut on Ilmar Rebane ja Aino-Eevi Lukas)
VälislingidRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–1945 / Tiit Noormets, Toe Nõmm, Hanno Ojalo ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo ; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 230
- ↑ Sirp(27.09.02)