Jaan Kukk

Jaan Kukk (14. märts 1887 Viira küla (Tähemaa küla), Kavastu vald, Tartumaa – 14. märts 1947 Pärnu) oli Pärnu linnaarst, Pärnu Eesti Arstide Seltsi, Pärnu suvitus- ja supeluse seltsi ning tiisikuse vastu võitlemise seltsi asutaja.

Haridus

• 1897–1907 Tartu klassikaline gümnaasium
• 1907–1908 Peterburi sõjameditsiiniline akadeemia
• 1908–1913 Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Elukäik

1912. aastal täitis Jaan Kukk üliõpilasena arsti kohuseid Pärnu-Jaagupis. 1914. aastal alustas ta Pärnus erapraksisega arstina sisehaiguste alal ja oli samal ajal ka linnakooli arst. 1914–1915 oli ta Esimese maailmasõja päevil kannatada saanud sõdurite ja nende perekondade abistamise Pärnu komitee laatsareti arst ning Vene Punase Risti Pärnu komitee laatsareti arst. 1916–1937 ja 1944–1947 oli Kukk Pärnu linnaarst. Lisaks oli ta aastatel 1916–1923 Pärnu sadamaarst.

Eesti vabadussõjast võttis Jaan Kukk osa Pärnu 9. jalaväepolgu kaitsepataljoni arstina. 1919–1920 oli ta Kaitseliidu Pärnu malevkonna arst.

1919–1923 oli Pärnu Eesti arstide seltsi asutaja ja selle juhatuse liige. 1926–1931 töötas Pärnu linna tervishoiuosakonna juhatajana.

1928. aastast alates oli Jaan Kukk Pärnu suvitus- ja supeluse seltsi asutaja ja esimees, samuti oli ta tiisikuse vastu võitlemise seltsi asutaja. Kukk lõi kaasa Pärnu Endla teatri ehitamises, kuuludes selle ehitust ette valmistavasse komiteesse.

Jaan Kukk organiseeris Pärnusse Vabadussõjas langenute monumendi püstitamist ning pidas isiklikult läbirääkimisi 1919. aastal tulevase monumendi kavandite üle skulptor Amandus Adamsoniga. 1923. aastal algatas Kukk idee püstitada Pärnusse mälestussammas Lydia Koidulale, olles selle elluviimise eestvedaja.

Kukk oli Pärnu kuurordi arendamise idee tuline pooldaja ning osales uue supelasutuse saamisloos ja 1937. aastal avamispidustuste organiseerimisel.

Jaan Kukk elas Pärnus aadressil Nikolai 19 ja hiljem Esplanaadi 5, kus ta oma kuuekümnendal sünnipäeval suri. Ta on maetud Alevi kalmistule.

Välislingid

• Foto: Jaan Kukk