Ava peamenüü

HaridusRedigeeri

Lõpetas Tartu Linnakooli 1891, sooritas eksternina Tartu Reaalkooli küpsuseksamid 1898 ja Riia Reaalkooli täiendusklassi 1900; lõpetas Peterburi Katariina II nimelise Mäeinstituudi 1907, tema kui aasta eduka lõpetaja nimi kanti marmortahvlile.

TeenistuskäikRedigeeri

Töömeheelu alustas Oleviku toimetuses 1891/1892, hiljem oli kirjutaja Tartu-Võru Rahukogus, kirjakunstiõpetaja Tartu Reaalkoolis ja Gümnaasiumis, üliõpilasaastail andis eratunde; Donbassi Paramonovi kaevanduses šahti süvendustööde juhataja 19071908; töötas geoloogilistel ekspeditsioonidel 19081920; ASi Vennad Nobelid naftageoloog Groznõis, rühmajuht maavarade (nafta, rauamaak) uurimisel 19121918, 19191920; füüsika- ja geoloogiaõpetaja Groznõi Reaalkoolis 1919/1920. Opteerus Eestisse, Kaubandus-Tööstusministeeriumi vanemgeoloog 19211938, tööstusosakonna juhataja abi, mäeosakonna juhataja 19261929; Majandusministeeriumi Mäeameti/Tööstusosakonna direktor 19291938. Luges üldise geoloogia kursust Tartu ülikoolis 1925/1926 ja rakendusgeoloogiat Vene Akadeemilise Grupi Erikursustel Tallinnas 1934/1935.

Tallinna Polütehnilises Instituudis 19361950: keemiaosakonnas õppeülesande täitja geoloogia ja mineraloogia alal 1936/1937; keemia-mäeteaduskonna praktilise geoloogia korraline professor 19381944; geoloogia laboratooriumi juhataja 19381940, 19421944; mäeasjanduse kateedri professor ja juhataja 1940/1941; geoloogia ja mäeasjanduse kateedri professor ja juhataja 19441950. 1950. a vallandati süüdistatuna kodanlikus natsionalismis (TPI nõukogu otsus ja NSV Liidu Kõrghariduse Ministeeriumi Polütehniliste Instituutide Peavalitsuse käskkiri 07.09.1950). Töötas Eesti Põllumajandusprojektis 19521953.

Teaduskraad ja kutseRedigeeri

Korraline professor 1938, geoloogia-mineraloogiadoktor 1946 (ilma kraadi kaitsmata, teadusalase tegevuse eest).

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Rakendusgeoloogia, eriti hüdrogeoloogia. Avaldanud õpikuid, sealhulgas esimesed eestikeelsed geoloogiaõpikud (1933, kaasautor J. Aarman, 1940).

Teaduskorralduslik tegevusRedigeeri

Juhendas Eesti põlevkivi, fosforiidi, savi, turba ja lubjakivi leiukohtade tundmaõppimist; Eesti maavarade uurimise, kaardistamise ja kasutuselevõtmise algataja ja korraldaja ning mäeinseneride koolitamise rajaja TTÜs; Riigi Põlevkivitööstuse nõukogu ja Patendi Apellatsioonikomisjoni liige; Veejõudude kasutamise komitee esimehe asetäitja; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 19281940; Insenerikoja keemiasektsiooni abiesimees 19351940; tema algatusel rajatud Geoloogilise Komitee esimehe asetäitja 19371940; Riigi Metallitehaste nõukogu liige; Loodusvarade Instituudi geoloogia ja paleontoloogia sektsiooni juhataja 19381940; ASi Eesti Fosforiit juhatuse liige; koostas Eesti esimese puuraukude kataloogi.

TunnustusedRedigeeri

  • Valgetähe II klassi teenetemärk 1938 (majandusministeeriumi tööstusosakonna direktor);
  • Vabariigi Valitsuse majanduse elustamise fondist 1938 rahaline preemia (teenete eest savilademete uurimisel, telliskivitööstuse rajamisel, fosforiiditööstuse laiendamisel ja põlevkivitööstuse ratsionaliseerimisel).

TöidRedigeeri

  • Eesti mineraalvarad. – Eesti Majandus 23, 1924
  • Mineraloogia õpperaamat (1940)
  • Füüsikaline geoloogia (1946)

Jaan Kark suri 1. mail 1953 Tallinnas ning on maetud Tallinna Siselinna kalmistule.

AllikadRedigeeri

  • Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. Tln, 1939, lk 92;
  • EE 2000, 14;
  • ETBL 2000, 1;
  • Tallinna PoIütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 72–73, 108–110, 304–306;
  • Reier, A. Jaan Karku osast Eesti geoloogias ja mäenduses // Geoloogia rajajooni Eestis. Tln, 1993, lk 158–165;
  • Mägi, V. Minerva rüütlid. Tln, 2005, lk 67, 196–204.