Jaan Haho (26. juuni 1884 Oonurme, Virumaa25. august 1947 Tallinn) oli eesti arst.

Lõpetas 1916 Tartu ülikooli, spetsialiseerudes sisehaigustele. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti tsaariarmeesse, kus ta teenis Beljevski polgus nooremarstina. Vabadussõjas teenis põhjarindel 5. Rahvaväe polgu vanemarstina, mille eest pälvis ta Eesti Punase Risti ja hiljem Kotkaristi teenetemärgi. Pärast Vabadussõja lõppu määrati Jaan Haho Viru maakonnaarstiks Rakveres. Sellel kohal töötas ta kuni 1944. aastani.

1944. aastal, kui algas uus Vene okupatsioon, oli ta lühikest aega tööl Tallinna polikliinikus. Sealt kutsuti ta tagasi Rakverre, kus ta töötas kuni oma surmani Rakvere ümbruse jaoskonnaarstina.

Viru maa-arst, Arstide Koja nõukogu liige.