Jaak Tamleht

Jaak Tamleht (10. veebruar 1942 Tallinn – 13. juuli 1986 Vihula) oli eesti näitleja.

Lühikesest näitlejateest hoolimata jõudis ta kehastada nii Rooma paavsti, Saksa ohvitsere kui ka Mary Poppinsi romantilist kaaslast Berti.

Haridus

Ta lõpetas 1967. aastal Tallinna 1. Õhtukeskkooli ja 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (5. lend).

Töö

Kuni 1968. aastani töötas ta Eesti Televisioonis diktorina. Aastatel 1971–1978 (vaheajaga) töötas ta Eesti Riiklikus Noorsooteatris ja 1982–1986 Vanalinnastuudios näitlejana. Teatritööst eemal olles töötas ta ehitustel, veoauto- ja taksojuhina, aga ka ametnikuna Hoiukassade Peavalitsuses.

Teatrisse tagasi kutsus ta Vanalinnastuudio direktor Jüri Karindi. Kuna Vanalinnastuudio oli Viru kolhoosiga šeflussuhetes, käisid näitlejad seal põllu- ja muudel töödel abiks ja ka lisaraha teenimas. Suvel 1986 restaureeris Tamleht Vihula mõisa, kui teda tabas terviserike ja ta suri 44-aastaselt (tal oli kaasasündinud südamedefekt).

Looming

Tema tähtsamaks rolliks peetakse osatäitmist kolmeosalises telemängufilmis "Pimedad aknad" (Eesti Telefilm, 1968), kus ta mängis ohvitser Gert Schröderit. Populaarne oli tema osatäitmine ka romantilises muusikafilmis "Don Juan Tallinnas" (Tallinnfilm, 1971).

Üks tema meeldejäävamaid lavarolle oli tänavakunstnik, pillimees ja korstnapühkija Bert Noorsooteatri koguperemuusikalis "Mary Poppins" (1970), kus tema lavapartneriks oli Marje Metsur. See lavastus sündis juba Tamlehe kõrgkooliõpingute ajal ja seda mängiti kokku 81 korda. Lavakunstikateedri viienda lennu diplomilavastuses "Täna mängime "Seitset venda"" (1971) mängis ta Juhanit.

Pärast riiklikku töölesuunamist Noorsooteatrisse tegi ta seal terve rea kandvaid rolle, näiteks 1973. aastal mängis ta Jerzy Broszkiewiczi näidendis „Kuuenda raamatu lõpp” paavst Johannes IV-t. Ta mängis ka lavastustes "Hübriidgloobus" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Veri mullal" (1976) jm.

Tema Noorsooteatris tehtud viimastest rollidest on esile tõstetud doktor Armstrongi Agatha Christie näidendi põhjal valminud lavastuses "Kümme neegrit" (1976).

Vanalinnastuudios mängis ta mitmes komöödias. 1985. aastal kehastas ta Bertolt Brechti näidendis „Švejk Teises maailmasõjas” Bullingeri. ETV arhiivis on säilinud ka tema osalusega Vanalinnastuudio teatrilavastus "Grupipilt" (1983; ETV salvestis 1986).

Ta mängis ka telelavastustes ("November mere ääres", 1972; "Maailm minuta", 1974; jm), kuuldemängudes ("Täna mängime 7 venda" (3 osa), 1971; "Hiline laps", 1976; "Emigrandid" (5 osa), 1983; "Okei, ma siis lähen!", 1984; "Üks neljast", 1985; jm) ning esines mitmesugustes meelelahutus-, muusika- ja luulekavades (sh Eesti Raadio "Rameto" ja "Keskööprogramm", ETV kultuurisaadetes, Kirjanike Maja üritustel jne).

Erilise lavasarmiga näitleja

Lavale ja ekraanile suurepäraselt sobinud, kauni koolitatud häälega suurte klassikute armastusluulet lugenud, klaverit ja kitarri mänginud ning ka hästi laulnud Jaak Tamlehe erilist lavasarmi on esile tõstnud nii tema kaasaegsed kolleegid, lavastajad kui ka kultuurikriitikud; teda on nimetatud koguni Eesti võluvaimaks meesnäitlejaks.

• Näitleja Margus Vaher: "Ta [Tamleht] oli ikka laval rosin – kõik töötas, orgaanika… Täpselt nagu Aarne Üksküla, kes oli küll teatrikooli lõpetanud, aga kellel oli ka see loomulik sarm, mis on looduse poolt antud."
• Kultuurikriitik Andres Laasik: "Pikka kasvu Jaak Tamlehe näojooni võis kõrvutada Robert Redfordi või John F. Kennedy omadega. Sealjuures oli Tamleht väga fotogeeniline – fotodel ja ekraanil tema sarm võimendus."
• Näitleja Luule Komissarov: "Ta oli ilus ja šarmantne mees, metsik naistelemmik. Pealegi nägi ta välja kui välismaa mees. Ja samas oli ta võrratu näitleja. Ta liikus, ta laulis ja milline hääl tal oli! Temataolist teist meesnäitlejat Eestis ei olnud ega ole."
• Lavastaja Kalju Komissarov: "Jaak Tamleht. On üldse midagi andekamat Eestis olnud? Milline välimus, laulis, tantsis, mehelik, miljonite naiste lemmik…"
• Filmi "Don Juan Tallinnas" režissöör Arvo Kruusement on samuti meenutanud, et loomuliku sarmi ja härrasmeheliku käitumisega Tamleht oli ka väljaspool lava paljude naiste ihalusobjekt.
• Eksabikaasa Vaima Nurme arvates oli Jaak Tamleht hea välimuse ja galantsuse pärinud oma Saksa ohvitserist isalt: "See oli tal geenidest, ta ju pooleldi sakslane."

Isiklikku

Tamleht oli kuus korda abielus. Kõigepealt abiellus ta juba Venemaal sõjaväes olles venelannaga. Seejärel oli ta abielus Mare Tamlehega ja neil sündis tütar Katrin (kes on mänginud filmis "Naerata ometi). Tema järgmine abikaasa oli teatrikooliaegne kursusekaaslane Helle Pihlak (hiljem Meri), kuid väidetavalt olnud see kihlveoabielu, mis ei pidanud vastu ööpäevagi. Abielust Vaima Nurmega (varem Kiisküla) sündis tütar Kristiina. Abielust Eha Tamlehega on tal poeg Siim ja abielust Urve Tamlehega tütar Stina.

Välislingid

• Jaak Tamleht andmebaasis IMDb
• Jaak Tamleht kino-teatr.ru lehel