Jaak Johanson

Jaak Johanson (15. detsember 1959 Tartu – 14. veebruar 2021 Tallinn) oli eesti näitleja ja pärimusmuusik.

Ta sai tuntuks nii Johansonide pereansambli liikmena kui ka teatrilavastustes tehtud rollidega. 1982–1987 oli ta Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris ja 1987–1992 Pirgu Arenduskeskuse näitetrupi näitleja, seejärel Tallinna Vanalinna Muusikamajas õpetaja ja programmijuht.

Muusikalised koosseisud muuda

Muusikuna esitas Jaak Johanson nii rahvalaule kui ka džässiloomingut ja astus üles paljudes riikides.

1976–1981 Leegajus
1980–1987 Barbershop-kvartett, Eesti Keeled, sooloprojektid
loonud ja esitanud koos Mart Johansoniga kümneid laule, mh koosseisus Johanson ja Vennad

Poiss, kes tahtis üht-teist korda saata ja kohe kaduda (Merle Karusoo "Meie elulood", 1982, diplomilavastus Noorsooteatris)
Poiss, kes laulab (Merle Karusoo "Kui ruumid on täis…", 1982, diplomilavastus Noorsooteatris, ka helikujundus)
Lesta (Oskar Lutsu, Kalju Komissarovi ja Kalju Orro "Kevade", 1984)
Doktor Caius (William Shakespeare’i "Windsori lõbusad naised", 1984 Noorsooteater Pirita kloostris)
Pillimees (Juhan Saare "Valge tee kutse", 1985)
Clitandre (Molière’i "Misantroop", 1986)
osaline (Merle Karusoo "Aruanne", 1987 Pirgus)
Schnake (Moseri Aastapidu, 1990)
Toomas (Merle Karusoo "Theodor Maripuu kirjad", 1990)
laulja (Veljo Tormise "Eesti ballaadid", 2004; "Eesti meeste laulud", 2008; mõlemad Von Krahli Teatris)
Tuuletallaja (Katrin Saukase "Tuult tiibadesse", 2009; R.A.A.A.M.)
osaline (Sepa "Tantsumasin", 2009 Eesti Pärimusmuusika Aidas)
Antonio (William Shakespeare’i "Palju kära eimillestki", 2013, Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli diplomilavastus Theatrumis)

2010 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[4]
2022 Aasta autorilaul/rahvalik album: Jaak Johanson – Sisemeri silmini (postuumselt)

Jaak Johanson oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Raini Laidega sündis poeg Pärt. Suvel 2020 abiellus Johanson muusik Krista Citra Joonasega.

Tema vanaisa oli kirjanik Paul Rummo. Tema ema on ajakirjanik ja toimetaja Mall Johanson. Ta oli Ants Johansoni, Mart Johansoni ja Kärt Johansoni vend.

Jaak Johanson avalikustas 2019. aasta lõpul, et põeb ägedat leukeemiat.^[viide?]

P. Tooma. Johansonid. Eesti Ekspress, 12. jaanuar 1990
M.-L. Arujärv. Kaks printsi. Noorus 1992, 8/9
M. Petder. Vennad Johansonid ei hooli rahast. Favoriit 10/ 1993
Jaak Johanson mõtleb inimeste linnast. Intervjueerinud M. Müil. Kroonika 17/ 1998
Jaak Johanson hindab ajatuid laule. Intervjueerinud K. Nielsen. Pärnu Postimees, 19. veebruar 1999
A. Johanson. Jaak Johanson 40. Postimees, 15. detsember 1999
J. Johanson. Linnu autoriõigus. Intervjueerinud B. Vaher. Muusika 2002, 7
Jaak Johanson: teeseldud lõbusust ja jõhkrat irooniat on meietagi palju. Intervjueerinud T. Linnard. Põhjarannik, 11. detsember 2007
Jaak Johanson 50: antennid on endiselt püsti! [Intervjuu]. Postimees, 15. detsember 2009
6+1 küsimust: Jaak Johanson. Intervjueerinud K. Moor. Kitarr 2012, 3 (suvi)
Johansonide meeleparanduse laulud. Intervjueerinud Tiit Pruuli. KesKus, detsember 2012
Helina Piip. "Jaak Johanson võitlusest leukeemiaga: Igal hommikul ärgates on hea meel, et elus olen". Naisteleht, 27. oktoober 2020

Lennud: Lavakunstikooli X lend (1978–1982). Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 1992
Inemise sisu. Jaak Johanson. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 2006
Jutusaade. Jaak Johanson. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 2010
Üks lugu: Jaak Johanson. MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, 2011
Plekktrumm: Jaak Johanson. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 2016
Laste ööülikool. Jaak Johanson "Oma laul". Jupiter.err.ee