Jaak Ümarik

Jaak Ümarik (18. jaanuar 1891 Tuhalaane vald, Viljandimaa – 4. november 1981 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane.

Haridus

1899–1902 Tuhalaane kihelkonnakool
1902–1912 Riia vaimulik kool ja vaimulik seminar
1917 lõpetas Kiievi Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonna agronoomi diplomiga
1925 täiendas end USA-s Rockefelleri fondi stipendiaadina Cornelli ja Saint Pauli ülikoolis

Töö

Riia Vaimuliku Seminari lõpetamise järel teenis Jaak Ümarik köster-kooliõpetajana Paldiski Püha Georgi koguduses 1912-1913 ning Läti õigeusu kogudustes, vabastati tööst piiskopkonnas 1913^[1].

1919–1921 Põllutööministeeriumi Põllumajandusosakonna eriteadlane, 1921–1924 samas kooli- ja katseasjanduse nõunik. 1920 rajas Arukülla Riigi Põllutöö Katsejaama ning oli 1921–1924 ka selle juhataja. 1924–1925 Põllutööministeeriumi põllutöökoolide peainspektor, 1925–1931 taas põllutöökoolide ja katseasjanduse nõunik, 1931–1935 hariduse ja katseasjanduse büroo juhataja ning 1935–1940 Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna abidirektor ning ühtlasi maatulunduse ja katseasjanduse büroo juhataja.

1940–1941 Põllutöö Rahvakomissariaadis algul peaagronoom, hiljem kaadriosakonna juhataja. 1941–1942 Põllumajanduse Keskvalitsuse nõunik, 1942–1944 Põllutöödirektooriumi põllumajanduse uurimise ja katseasjanduse osakonna juhataja. 1944–1945 Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadi Kuusiku Põllumajanduse Uurimise Instituudi vanemteadur, 1945–1947 samas agrotehnilise osakonna juhataja. 1947–1949 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudi Kuusiku filiaali agrotehnika laboratooriumi nooremteadur.

Liikmesus

Jaak Ümarik oli Üliõpilasselts Liivika liige.

1917–1919 oli ta Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige. 1917. aasta revolutsioonisündmustes valiti ja Tallinna Linnavolikogu aseesimeheks. Ta oli 1918. aasta Eesti Asutava Kogu valimiste keskkomisjoni liige Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogude Täitevkomitee poolt^[2] ning Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei juhtliige.

1949. aasta suvel J. Ümarik arreteeriti ja saadeti erinõupidamise otsusel Venemaale Novosibirski oblastisse asumisele. Vabanes sealt 1955. aasta lõpupäevil.

Ta jõudis osa oma mälestustest ka kirja panna, need on praegu hoiul Eesti Põllumajandusmuuseumis.