Jaak Ümarik
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
Jaak Ümarik (18. jaanuar 1891 Tuhalaane vald, Viljandimaa – 4. november 1981 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane.
Haridus
muuda- 1899–1902 Tuhalaane kihelkonnakool
- 1902–1912 Riia vaimulik kool ja vaimulik seminar
- 1917 lõpetas Kiievi Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonna agronoomi diplomiga
- 1925 täiendas end USA-s Rockefelleri fondi stipendiaadina Cornelli ja Saint Pauli ülikoolis
Töö
muudaRiia Vaimuliku Seminari lõpetamise järel teenis Jaak Ümarik köster-kooliõpetajana Paldiski Püha Georgi koguduses 1912-1913 ning Läti õigeusu kogudustes, vabastati tööst piiskopkonnas 1913[1].
1919–1921 Põllutööministeeriumi Põllumajandusosakonna eriteadlane, 1921–1924 samas kooli- ja katseasjanduse nõunik. 1920 rajas Arukülla Riigi Põllutöö Katsejaama ning oli 1921–1924 ka selle juhataja. 1924–1925 Põllutööministeeriumi põllutöökoolide peainspektor, 1925–1931 taas põllutöökoolide ja katseasjanduse nõunik, 1931–1935 hariduse ja katseasjanduse büroo juhataja ning 1935–1940 Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna abidirektor ning ühtlasi maatulunduse ja katseasjanduse büroo juhataja.
1940–1941 Põllutöö Rahvakomissariaadis algul peaagronoom, hiljem kaadriosakonna juhataja. 1941–1942 Põllumajanduse Keskvalitsuse nõunik, 1942–1944 Põllutöödirektooriumi põllumajanduse uurimise ja katseasjanduse osakonna juhataja. 1944–1945 Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadi Kuusiku Põllumajanduse Uurimise Instituudi vanemteadur, 1945–1947 samas agrotehnilise osakonna juhataja. 1947–1949 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudi Kuusiku filiaali agrotehnika laboratooriumi nooremteadur.
Liikmesus
muudaJaak Ümarik oli Üliõpilasselts Liivika liige.
1917–1919 oli ta Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige. 1917. aasta revolutsioonisündmustes valiti ja Tallinna Linnavolikogu aseesimeheks. Ta oli 1918. aasta Eesti Asutava Kogu valimiste keskkomisjoni liige Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogude Täitevkomitee poolt[2] ning Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei juhtliige.
1949. aasta suvel J. Ümarik arreteeriti ja saadeti erinõupidamise otsusel Venemaale Novosibirski oblastisse asumisele. Vabanes sealt 1955. aasta lõpupäevil.
Ta jõudis osa oma mälestustest ka kirja panna, need on praegu hoiul Eesti Põllumajandusmuuseumis.
Isiklikku
muudaTema vend oli õigeusu preester Joann Ümarik.
Tunnustus
muuda- Valgetähe III klassi teenetemärk, 1938
- Läti Kolme Tähe orden, III klass
Viited
muuda- ↑ ÜMARIK Jaak Johan/Joanni p, Köstrite ja koorijuhtide andmebaas, www.eoc.ee (vaadatud 04.04.2025)
- ↑ Eesti elanikkudele! Kodanikud! Ajutise Tööliste ja Talurahwa Walitsuse poolt awaldatud Wenemaa rahwaste õiguste deklaratsioni Põhjal otsustas Eesti Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Wäikemaapidjate nõukogude Täidesaatew Komitee - 15. weebruariks 1918. aastal Eesti Asutavat kogu kokku kutsuda., Sakala, nr. 139, 30 november 1917
Kirjandus
muuda- Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos. II osa (1918–1940) Tartu 2003. Lk 187