Jõgeva Muusikakool
Jõgeva Muusikakool on lastemuusikakool Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas.
Ajalugu muuda
Jõgeva Lastemuusikakool alustas tööd 1957. aastal 51 õpilasega, keda juhendas kuus õpetajat. Muusikakool asus kõigepealt tolleaegse apteegimaja teisel korrusel. Ajapikku tuli juurde nii õpilasi, õpetajaid kui ka erialasid ning ruumioludki läksid lahedamaks: esimese õppeaasta neljandaks veerandiks kolisid Kingissepa (praegu Suur) 12 üürnikud välja ning muusikakool sai maja enda kätte. 1960. aastal ehitati sellele külge mitu korda ruumikam juurdeehitis, mille alumine korrus läks raamatukaupluse ja ülemine muusikakooli käsutusse. 1992. aastal sai maja põhjalikult rekonstrueeritud ning muusikaõpinguteks kohandatud. 2008. aastal liideti muusikakooliga Jõgeva Kultuurikeskuse huvikool ning moodustati muusikakooli huviõppeosakond, kus saab õppida laulu, tantsu ja pillimängu.
22. aprillil 2011 avati koolis Alo Mattiiseni klaveriklass.
2012. aasta sügisel õppis muusikakoolis 175 õpilast, neist 94 põhiõppe- ja 81 huviõppeosakonnas. 2012. aasta seisuga oli kooli lõpetanud 51 lendu ja välja antud 486 lõputunnistust.[1]
Erialad muuda
Jõgeva Muusikakoolis saab õppida järgmistel erialadel: klaver, viiul, kitarr, akordion, flööt, plokkflööt, saksofon, klarnet, eufoonium, löökpillid. Koolis tegutsevad rahvamuusikaansambel ja puhkpilliorkester.
Kooli direktorid muuda
- 1957–1986 Elvi Kotkas
- 1986–1996 Enno Heinmaa
- 1996–1997 Marina Vou
- 1997–2000 Kersti Varrak
- alates 2000 Merike Katt
Tuntud vilistlasi muuda
Jõgeva Muusikakooli lõputunnistuse nr 1 sai hilisem muusikateadlane Ene Pilliroog. Kooli igast lennust on võrsunud neid, kes praegu on muusikamaailmas tegevad õpetajate, interpreetide või muusikateadlastena. Jõgeva Muusikakoolis õppinutest on Eesti muusikaelus tuntud näiteks Heiki Kalaus, Vello Sakkos, Olavi Sild, Valter Jürgenson, Endel Nõgene, Margit Peil, Raul Vaigla, Ülo Mälgand, Kalle ja Indrek Tetsmann, Raul Rink, Tiit Käosaar, Alo Mattiisen ja Hele Kõrve.[2]