Janokjärv

(Ümber suunatud leheküljelt Jänukjärv)

Janokjärv (ka Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv) asub Kanepi vallas Põlvamaal.

Janukjärv 2018. aasta mais (vaade järve läänekaldalt)

Järve keskmine sügavus on 3,7 m, kõige sügavam koht on 9,3 m. Järve pikkus on 680 m ja laius 280 m. Järve pindala on 11,4 ha. Järvest voolab läbi Piigaste oja. Järvest väljuvat orgu nimetatakse Kooljaoruks (või Kuulmaoruks või Koolmaoruks).

Tsähkna veski talu on olnud mõnda aega ka Anna Haava vanematekoduks. Kuulmaoru veerel, vaatega Janukjärvele on tähistatud koht, kus poeet kirjutas luuletuse "Järv leegib eha paistel".[1]

Järveäärses sovhoosisaunas ööbis legendaarne Krootuse EÕM-rühm (juunis ka TPL). Järve kõrvalt kulgevat teed pidi sõitis igal hommikul ja õhtul just samasugune PAZ-buss, kes malevlased töölt ära tõi, millega algas ka "Sigade revolutsiooni" film. Filmi režissöör Rene Reinumägi pärineb ise endisest Krootuse EÕM rühmast.

Legendid muuda

Esimese vabariigi ajal oli üks talumees tahtnud heinakoormaga läbi oru minna. Enne orgu tuli mees hobuselt maha, et mäest alla hobuse kõrval kõndida. “Jõudnud mäe alla, jäänud ohjad talle jalgu ja ta kukkus maha. Hobune aga arvas, et teda ohjast tõmmati, ja keeras vankri perve otsa ning koorem kukkus mehele pääle.” Nii saanudki mees hukka. Samas pajatavat teised muistendid, et järve olla peaaegu tühjaks joonud Kalevipoeg ise. M. J. Eiseni kogutud materjalide järgi olla järves ka kuldsammas, mida võivat selge ilmaga näha.

Oru nõlvadel on rohkelt kääpaid. Legendide järgi olla neisse maetud Põhjasõjas vaherahu ajal järve tühjaks joonud ja lõhkijoomise tõttu hukkunud sõdurid. Legendist on mitmesuguseid versioone:

See oli Rootsi sõja ajal, kui oli verine kokkupõrge rootslaste ja venelaste vahel. Väed sõdisid teine teisel pool järve, nii et rootslased olid põhja pool ja venelased lõuna pool. Kange põua ajal oli järv järk-järgult kuivemaks jäänud. Et aga palju sõdijaid oli ja sõda 7 kuud järve ääres kestis, siis joodi see järv tühjaks. Pärast, kui järv oli tühi, kihutasid venelased rootslaste kannul läbi tühja järve. Pääle sõja oli järve jällegi vett kogunenud ja järv oli endine. Ja siis oligi selle järvele nimeks pandud “Januk” järv. Seejärv asub Valgjärve vallas, Võrumaal, Vana-Piigaste mõisa läheduses, Tiksi külas.[2]
Valgjärve vallas Tiksi talu juures on järv nimega Janukjärv. Põhjasõja ajal olnud lähedal orus palju Rootsi sõdureid haavatutena sääl maas. Neil olnud kange janu ja nad tahtnud järvest minna janu kustutama. Enne, kui nad aga sinna jõudsid, surid nad janusse. Sellest saanudki see järv nimetuse ja seda orgu, kus nad surid, hakatud kutsuma Kuulmeoruks.[2]
Võrumaal, Piigastes, Janutjärve ümbruses on palju Rootsi sõjaaegseid pikerkuisi ja ümarikke kääpaid. Janutjärv on kahe mäe vahel. Lahingu ajal on seisnud venelased ühel pool järve, rootslased teisel pool. Sõjamehed olla niivõrd janunenud olnud, et järve tühjaks joonud. Sellest saanudki järv nimetuse.[2]

Viited muuda

  1. "Järv leegib eha paistel. Anna Haava luuletuse sünnipaigas käisid Juhani Püttsepp ja Merilin Mühlberg" (PDF). Looduse sõber. 2014.
  2. 2,0 2,1 2,2 http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2

Välislingid muuda