Jääkeegel

Jääkeegel ehk kurling (inglise keeles curling) on petangisarnane jääl mängitav spordiala.

Kivi mängupanek
Jääkeeglikivid märklaual

Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne 19 kg kaaluv kivi jääle joonistatud märklaua keskele. Sealjuures kasutavad mängijad harjamist, mille eesmärk on hoida kivi kiirust ja mõjutada tema trajektoori[1]

ReeglidRedigeeri

VäljakRedigeeri

 
Nelja rajaga jääkeeglihall

Jääkeegliväljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on märklauad – 3,7-meetrise läbimõõduga kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast.

VarustusRedigeeri

Jääkeeglikivi kaalub 19,1 kg. See on graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega lapik kivi, millele on kinnitatud käepide.

AjaluguRedigeeri

Jääkeegli kodumaa on Šotimaa, seal on tänini säilinud 16. sajandist pärit keeglikivid. Ka 16. sajandil elanud hollandlane Pieter Brueghel vanem on kujutanud flaami talupoegi jääkeeglit mängimas – Madalmaade ja Šotimaa vahel oli sellal tihe läbikäimine. Esimene jääkeegliklubi asutati 1838. aastal Edinburghis. Enne 1842. aastat kandis klubi nime Grand Caledonian Curling Club, seejärel Royal Caledonian Curling Club.

Šotlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegliklubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlused toimuvad alates 1927. aastast ja need on tänapäevani maailma hinnatuim jõuproov sellel spordialal. Ameerika Ühendriikides asutati esimene klubi Detroitis 1832. aastal. Esimene rahvusvaheline jääkeeglivõistlus peeti 1884. aastal Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng Šveitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Tänapäeval on jääkeegliklubisid paljudes Euroopa riikides.

MeistrivõistlusedRedigeeri

 
2006. aastast on jääkeegel ka paraolümpiamängude kavas, võisteldakse ratastoolides

Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpia-ala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas 2002. aasta veebruaris tagasiulatuvalt, et 1924. aasta taliolümpiamängude jääkeeglivõistlus oli siiski juba ametlik olümpiaturniir ning medaliala.

2006. aastast on jääkeegel ka paraolümpiamängude kavas. Võisteldakse ratastoolides.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Šoti karika (Scotch Cup) nime, aastatel 19681985 oli nende võistluste nimi Hõbehari (Silver Broom). 1986. aastast tuntakse neid aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all.

MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aastatel on neile konkurentsi pakkunud šveitslased, sakslased ja skandinaavlased (eeskätt Rootsi ja Norra esindajad).

Rahvusvaheline jääkeegli föderatsioon International Curling Federation (lühend ICF) asutati 1966. aastal. Aastast 1991 kannab see nime World Curling Federation, lühendatult WCF.

Eesti Curlingu Liit (ECL) loodi 2002. aastal. Esimeste Eesti meistrivõistlusteni jõuti 2004. aastal Jeti jäähallis ning maailmaföderatsiooni täisliikmeks saadi sama aasta detsembris.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri