Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel

Jäähoki 2002. aasta suveolümpiamängudel

Olympic rings.svg Ice hockey pictogram.svg

Korraldaja Ameerika Ühendriigid USASalt Lake City
<: Nagano 1998 Torino 2006 : >

Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel peeti E Centeris West Valley Citys ja Peaksi jääareenil Provos Ameerika Ühendriikides Utah' osariigis. Jäähokiturniir toimus 9.24. veebruarini. Meeste ja naiste turniirid võitis Kanada, kes alistas mõlemas finaalis võõrustaja USA.

E Center
Peaks Ice Arena

Meeste turniir tähistas teisi olümpiamänge, kus NHL tegi pausi (12 päeva, 14.–25. veebruarini), et anda kõigile oma mängijatele võimalus mängida. Turniiril mängis neliteist riiki. Kuus riiki pääsesid finaali automaatselt (Kanada, Tšehhi, Soome, Venemaa, Rootsi ja USA). Ülejäänud kaheksa riiki (Austria, Valgevene, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Slovakkia, Šveits ja Ukraina) mängisid eelringis kahes alagrupis. Nende alagruppide võitjad Valgevene ja Saksamaa pääsesid kuue maailma parima hokiriigiga viimasesse ringi.

Turniiri suurim üllataja oli Valgevene D-alagrupi viimasena, kui võitis veerandfinaalmängus C-alagrupi võitja Rootsi 3:0. Pärast seda ootamatut kaotust pidas Rootsi meedia oma mängijaid kaotuse eest vastutavaks, jõudes isegi NHL-i palkade avaldamiseni. Teine suur üllatus oli USA meeskonna hõbemedal, keda ei peetud favoriidiks, kuna see oli üle 30-aastastest mängijatest koostatud. Kuigi sinna jäi enamik mängijaid 1998. aasta meeskonnast, kes oli mänginud alla ootuste, oli seekord selle treeneriks Herb Brooks, kes oli vastutanud 1980. aasta taliolümpiamängudel Nõukogude Liidu üle toimunud imede eest. Vaatamata sellele, et Mike Richter ja Phil Housley olid oma NHL-i karjääri lõpusirgel, tegid nad olümpial fenomenaalseid esitusi. Brett Hull, John LeClair ja Mike Modano moodustasid "Jumaliku ründeliini", mis juhtis turniiri punktiarvestuses.[1] USA ja Venemaa mängisid oma alagrupimängus 2:2 viiki, tuues mõned võrdlused kuulsa 1980. aasta mänguga. USA lõpetas alagrupi tulemustes Rootsi järel teisena.

Naiste jäähokiturniir Salt Lake City 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus 11.-21. veebruarini kaheksa rahvusmeeskonnaga – kahe võrra rohkem kui Nagano mängudel. Naised mängisid eelringi nii 8599-kohalises The E Centeris West Valley Citys kui ka 8000-kohalises Peaks Ice Arenal Provos. 20 turniirimängust lõpetati kokku kaksteist Provos, finaalmäng aga West Valley Citys.

Kanada kindlustas oma esimese olümpiavõidu 3:2 finaalivõiduga USA üle ja maksis sellega kätte neli aastat tagasi saadud kaotuse. Rootsi lõpetas kolmandana ja saavutas pronksi, kui alistas Skandinaavia vahelises duellis 2:1 Soome.

TulemusedRedigeeri

MehedRedigeeri

KvalifikatsioonRedigeeri

Olümpiaturniirile pääsemise määramisel kasutati 1999. aasta IIHF-i maailmameistrivõistluste lõppseisu. Kuus paremat pääsesid otse esimesse ringi, kohad seitse ja kaheksa pääsesid otse eelringi ning kõik ülejäänud osalejad valiti kvalifikatsiooniturniiridele, et täita ülejäänud kuus kohta. See meeste turniiri kvalifikatsioonisüsteem näitab üksikasjalikult kõigi võistkondade teed olümpiamängudele.

1998. aasta taliolümpiamängudele pääsesid kuus paremat meeskonda:

Kaks paremat meeskonda, kes veel 1999. aasta A maailmameistrivõistlustele ei kvalifitseerunud, pääsesid:

Kuue kvalifikatsiooniturniiri kaudu pääsesid:

EelvoorRedigeeri

A-alagruppRedigeeri

Esimene meeskond pääses edasi esimesse ringi.

Koht tabelis Riik         Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   Saksamaa X 4:1 3:2 3:0 3 3 0 0 10:3 + 7 6
2.   Läti 1:4 X 4:2 6:6 3 1 1 1 11:12 - 1 3
3.   Austria 2:3 2:4 X 3:2 3 1 0 2 7:9 - 2 2
4.   Slovakkia 0:3 6:6 2:3 X 3 0 1 2 8:12 - 4 1
B-alagruppRedigeeri
Koht tabelis Riik         Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   Valgevene X 1:0 1:2 3:1 3 2 0 1 5:3 + 2 4
2.   Ukraina 0:1 X 5:2 4:2 3 2 0 1 9:5 + 4 4
3.   Šveits 2:1 2:5 X 3:3 3 1 1 1 7:9 - 2 3
4.   Prantsusmaa 1:3 2:4 3:3 X 3 0 1 2 6:10 - 4 1

LohutusringRedigeeri

13. koha mängRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
14. veebruar 21:00 Slovakkia   7:1 (1–0, 2–0, 4–1)   Prantsusmaa
11. koha mängRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
14. veebruar 15:00 Šveits   4:1 (0–0, 2–0, 2–1)   Austria
9. koha mängRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
14. veebruar 20:00 Ukraina   2:9 (0–6, 2–3, 0–0)   Läti

Esimene voorRedigeeri

C-alagruppRedigeeri
Koht tabelis Riik         Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   Rootsi X 2:1 5:2 7:1 3 3 0 0 14:4 + 10 6
2.   Tšehhi 1:2 X 3:3 8:2 3 1 1 1 12:7 + 5 3
3.   Kanada 2:5 3:3 X 3:2 3 1 1 1 8:10 + 2 3
4.   Saksamaa 1:7 2:8 2:3 X 3 0 0 3 5:18 - 13 0
D-alagruppRedigeeri
Koht tabelis Riik         Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   USA X 3:1 2:2 8:1 3 2 1 0 16:3 + 13 5
2.   Soome 1:3 X 3:1 8:1 3 2 0 1 11:8 + 3 4
3.   Venemaa 2:2 1:3 X 6:4 3 1 0 1 9:9 0 3
4.   Valgevene 1:8 1:8 4:6 X 3 0 0 3 6:22 - 16 0

Finaali voorRedigeeri

 
VeerandfinaalidPoolfinaalidKullamäng
 
          
 
 
 
 
  Tšehhi 0
 
 
 
  Venemaa1
 
  Venemaa2
 
 
 
  USA3
 
  USA5
 
 
 
  Saksamaa0
 
  USA2
 
 
 
  Kanada5
 
  Soome1
 
 
 
  Kanada2
 
  Kanada 7
 
 
 
  Valgevene1 Pronksimäng
 
  Rootsi3
 
 
 
  Valgevene4
 
  Valgevene2
 
 
  Venemaa7
 
VeerandfinaalidRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
20. veebruar 11:05 Rootsi   3:4 (1–2, 1–0, 1–2)   Valgevene
13:30 Tšehhi   0:1 (0–0, 0–1, 0–0)   Venemaa
16:00 USA   5:0 (1–0, 4–0, 0–0)   Saksamaa
20:15 Soome   1:2 (0–1, 1–1, 0–0)   Kanada
PoolfinaalidRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
22. veebruar 12:00 Kanada   7:1 (2–1, 2–0, 3–0)   Valgevene
16:20 Venemaa   2:3 (0–1, 0–2, 2–0)   USA
3. koha mängRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
23. veebruar 12:15 4. koht Valgevene   2:7 (1–2, 1–2, 0–3)   Venemaa  
FinaalRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
24. veebruar 13:00   USA   2:5 (1–2, 1–1, 0–2)   Kanada  

Lõplik paremusjärjestusRedigeeri

Koht Riik
1.   Kanada
2.   USA
3.   Venemaa
4.   Valgevene
5.   Rootsi
6.   Soome
7.   Tšehhi
8.   Saksamaa
9.   Läti
10.   Ukraina
11.   Šveits
12.   Austria
13.   Slovakkia
14.   Prantsusmaa

Tabeliseis on esitatud nii, nagu IIHF-il on, kuid nii NHL kui ka ROK väidavad, et kõik veerandfinaalide kaotajad on võrdselt 5. kohal.

MedalivõitjadRedigeeri

Koht Meeskond Mängijad
   
Kanada
Ed Belfour, Rob Blake, Eric Brewer, Martin Brodeur, Theoren Fleury, Adam Foote, Simon Gagné, Jarome Iginla, Curtis Joseph, Ed Jovanovski, Paul Kariya, Mario Lemieux, Eric Lindros, Al MacInnis, Scott Niedermayer, Joe Nieuwendyk, Owen Nolan, Michael Peca, Chris Pronger, Joe Sakic, Brendan Shanahan, Ryan Smyth, Steve Yzerman
Peatreener: Pat Quinn   Abitreenerid: Wayne Fleming, Ken Hitchcock, Jacques Martin
   
USA
Tony Amonte, Tom Barrasso, Chris Chelios, Adam Deadmarsh, Chris Drury, Mike Dunham, Bill Guerin, Phil Housley, Brett Hull, John LeClair, Brian Leetch, Aaron Miller, Mike Modano, Tom Poti, Brian Rafalski, Mike Richter, Jeremy Roenick, Brian Rolston, Gary Suter, Keith Tkachuk, Doug Weight, Mike York, Scott Young
Peatreener: Herb Brooks   Abitreenerid: John Cunniff, Lou Vairo
   
Venemaa
Maksim Afinogenov, Ilja Brõzgalov, Pavel Bure, Valeri Bure, Nikolai Habibulin, Pavel Dazjuk, Sergei Fjodorov, Sergei Gontšar, Aleksei Jašin, Darius Kasparaitis, Ilja Kovaltšuk, Aleksei Kovaljov, Igor Kravtšuk, Oleg Kvaša, Igor Larionov, Vladimir Malahhov, Daniil Markov, Boriss Mironov, Andrei Nikolišin, Egor Podomatski, Sergei Samsonov, Aleksei Šamnov, Oleg Tverdovski
Peatreener: Vjatšeslav Fetisov   Abitreener: Vladimir Jursinov, Vladislav Tretjak

StatistikaRedigeeri

Keskmine vanusRedigeeri

USA oli turniiri vanim meeskond, keskmiselt 31 aastat ja 10 kuud. Slovakkia meeskond oli turniiri noorim meeskond, keskmiselt 26 aastat ja 10 kuud. Kuldmedalistide meeskond Kanada keskmiselt 30 aastat ja 3 kuud. Turniiri keskmine vanus oli 28 aastat ja 9 kuud.

Parimad väravalööjadRedigeeri

Loendis on kümme mängijat, kes on järjestatud punktide ja seejärel väravate järgi.

Koht Mängija Mänge Väravad Söödud Punktid Trahvi minutid
1.   Mats Sundin 4 5 4 9 10
2.   Brett Hull 6 3 5 8 6
3.   John LeClair 6 6 1 7 2
4.   Joe Sakic 6 4 3 7 0
5.   Marián Hossa 2 4 2 6 0
6.   Jean-Jacques Aeschlimann 4 3 3 6 2
7.   Philippe Bozon 4 3 3 6 2
8.   Len Soccio 7 3 3 6 8
9.   Mario Lemieux 4 2 4 6 0
10.   Steve Yzerman 6 2 4 6 2
Parimad väravavahidRedigeeri

Sellesse nimekirja on kantud vaid tõrjeprotsentide põhjal viis paremat väravavahti, kes on mänginud vähemalt 40% oma meeskonna mänguminutitest.

Koht Mängija MA LV KVM TV TP% VM
1.   Martin Gerber 157.44 4 1.52 95 95.79 0
2.   Mike Richter 240.00 9 2.25 132 93.18 1
3.   Nikolai Habibulin 359.12 14 2.34 200 93.00 1
4.   Tommy Salo 179.03 7 2.35 92 92.39 0
5.   Dominik Hašek 239.00 8 2.01 105 92.38 0

Lühendid: MA = aeg jääl (minutid:sekundid); LV = Löödud väravaid; KVM = Kesmiselt väravaid mängust; TV = Tõrjutud varavaid; TP% = Tõrjumise protsent; VM = Väravateta mäng (vastas võistkond ei löönud mängus ühtegi väravat)

NaisedRedigeeri

KvalifikatsioonRedigeeri

Olümpiaturniiri kvalifikatsiooniprotsess ja paigutus pärinesid 2000. aasta IIHF-i naiste maailmameistrivõistluste lõplikust tabelist. Kuus paremat riiki pääsesid otse olümpiamängudele, kahe viimase koha eest võideldi kvalifikatsiooniturniiril. Seitsme kuni kümne kohaga riigid mängisid 8.-11. veebruarini 2001. aastal Šveitsis Engelbergis kvalifikatsiooni turniiril. Turniiri kaks paremat võistkonda pääsesid olümpiale. Saksamaa ja Šveits kogusid võrdselt punkte, kuid omavahelise mängu võitis Saksamaa 3:1 ja pääses teisena edasi olümpiaturniirile.

Koht tabelis Riik         Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   Kasahstan X 2:1 2:7 5:2 3 2 0 1 9:10 - 1 4
2.   Saksamaa 1:2 X 3:1 3:3 3 1 1 1 7:6 + 1 3
3.   Šveits 7:2 1:3 X 2:2 3 1 1 1 10:7 + 3 3
4.   Jaapan 2:5 3:3 2:2 X 3 0 1 2 7:10 - 3 2
Osalevad riigidRedigeeri

A-alagrupp

B-alagrupp

EelvoorRedigeeri

A-alagruppRedigeeri

Alagrupi kaks paremat pääsevad mängima medalitele ja kaks viimast 5.-8. kohani

Koht tabelis Riik         Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   Kanada X 11:0 7:0 7:0 3 3 0 0 25:0 + 25 6
2.   Rootsi 0:11 X 3:2 7:0 3 2 0 1 10:13 - 3 4
3.   Venemaa 0:7 2:3 X 4:1 3 1 0 2 6:11 - 5 2
4.   Kasahstan 0:7 0:7 1:4 X 3 0 0 3 1:18 - 17 0
B-alagruppRedigeeri
Koht tabelis Riik         Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   USA X 5:0 10:0 12:1 3 3 0 0 27:1 + 26 6
2.   Soome 0:5 X 3:1 4:0 3 2 0 1 7:6 + 1 4
3.   Saksamaa 0:10 1:3 X 5:5 3 0 1 2 6:18 - 12 1
4.   Hiina 1:12 0:4 5:5 X 3 0 1 2 6:21 - 15 1

5.-8. koha mängude voorRedigeeri

 
Poolfinaal5. koha mäng
 
      
 
 
 
 
  Venemaa4
 
 
 
  Hiina1
 
  Venemaa5
 
 
 
  Saksamaa0
 
  Saksamaa4
 
 
  Kasahstan0
 
7. koha mäng
 
 
 
 
 
  Hiina2
 
 
  Kasahstan1

Poolfinaal

Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
17. veebruar 14:00 Venemaa   4:1 (0–1, 3–0, 1–0)   Hiina
21:00 Saksamaa   4:0 (1–0, 3–0, 0–0)   Kasahstan

7. koha mäng

Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
19. veebruar 14:00 Hiina   2:1 (1–0, 0–0, 0–1) (1–0 k.v.)   Kasahstan

5. koha mäng

Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
19. veebruar 10:00 Venemaa   5:0 (2–0, 1–0, 2–0)   Saksamaa

Finaali voorRedigeeri

 
PoolfinaalidKuldmedali mäng
 
      
 
 
 
 
  USA4
 
 
 
  Rootsi0
 
  USA2
 
 
 
  Kanada3
 
  Kanada7
 
 
  Soome3
 
Pronksmedali mäng
 
 
 
 
 
  Soome1
 
 
  Rootsi2
PoolfinaalRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
19. veebruar 11:05 Kanada   7:3 2–1, 0–2, 5–0)   Soome
16:30 USA   4:0 (2–0, 1–0, 1–0)   Rootsi
3. koha mängRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
21. veebruar 12:10 Soome   1:2 (0–2, 1–0, 0–0)   Rootsi  
FinaalRedigeeri
Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
21. veebruar 17:10   USA   2:3 (0–1, 1–2, 1–0)   Kanada  

Lõplik paremusjärjestusRedigeeri

Koht Võistkond
1.   Kanada
2.   USA
3.   Rootsi
4.   Soome
5.   Venemaa
6.   Saksamaa
7.   Hiina
8.   Kasahstan

MedalivõitjadRedigeeri

Koht Meeskond Mängijad
   
Kanada
Dana Antal, Kelly Béchard, Jennifer Botterill, Thérèse Brisson, Cassie Campbell, Isabelle Chartrand, Lori Dupuis, Danielle Goyette, Geraldine Heaney, Jayna Hefford, Becky Kellar, Caroline Ouellette, Cherie Piper, Cheryl Pounder, Tammy Shewchuk, Sami Jo Small, Colleen Sostorics, Kim St-Pierre, Vicky Sunohara, Hayley Wickenheiser
Treener: Danièle Sauvageau
   
USA
Chris Bailey, Laurie Baker, Karyn Bye, Julie Chu, Natalie Darwitz, Sara DeCosta, Tricia Dunn, Cammi Granato, Courtney Kennedy, Andrea Kilbourne, Katie King, Shelley Looney, Sue Merz, Allison Mleczko, Tara Mounsey, Jenny Potter, Angela Ruggiero, Sarah Tueting, Lyndsay Wall, Krissy Wendell
Treener: Ben Smith
   
Rootsi
Annica Åhlén, Lotta Almblad, Anna Andersson, Gunilla Andersson, Emelie Berggren, Kristina Bergstrand, Ann-Louise Edstrand, Joa Elfsberg, Erika Holst, Nanna Jansson, Maria Larsson, Ylva Lindberg, Ulrica Lindström, Kim Martin, Josefin Pettersson, Maria Rooth, Danijela Rundqvist, Evelina Samuelsson, Therése Sjölander, Anna Vikman
Treener: Christian Yngve

StatistikaRedigeeri

Parimad väravalööjadRedigeeri

Loendis on kaksteist mängijad, kes on järjestatud punktide ja seejärel väravate järgi.

Koht Mängija Mänge Väravad Söödud Punktid Trahvi minutid
1.   Hayley Wickenheiser 5 7 3 10 2
2.   Cammi Granato 5 6 4 10 0
3.   Danielle Goyette 5 3 7 10 0
4.   Natalie Darwitz 5 7 1 8 2
5.   Katie King 5 4 3 7 4
6.   Jayna Hefford 5 3 4 7 2
7.   Jenny Potter 5 1 6 7 2
8.   Tara Mounsey 5 0 7 7 4
9.   Vicky Sunohara 5 4 2 6 6
1.   Jennifer Botterill 5 3 3 6 8
11.   Karyn Bye 5 3 3 6 0
12.   Katja Riipi 5 3 3 6 6
Parimad väravavahidRedigeeri

Sellesse nimekirja on kantud vaid tõrjeprotsentide põhjal viis paremat väravavahti, kes on mänginud vähemalt 40% oma meeskonna mänguminutitest.

Koht Mängija MA LV KVM TV TP% VM
1.   Sarah Tueting 120.00 1 0.50 20 95.00 1
2.   Sara Decosta 179.00 3 1.01 58 94.83 2
3.   Kim Martin 180.00 5 1.67 82 93.90 1
4.   Kim St-Pierre 240.00 5 1.25 78 93.59 2
5.   Irina Gašennikova 300.00 12 2.40 178 93.26 1

Lühendid: MA = aeg jääl (minutid:sekundid); LV = Löödud väravaid; KVM = Kesmiselt väravaid mängust; TV = Tõrjutud varavaid; TP% = Tõrjumise protsent;VM = Väravateta mäng (vastas võistkond ei löönud mängus ühtegi väravat)

ViitedRedigeeri

  1. "Hull's shot doled out plenty of pleasure and pain". nhl.com. 4.11.2009. Vaadatud 7.4.2022

VälislingidRedigeeri