Intramolekulaarne reaktsioon
Intramolekulaarne reaktsioon (ehk sisemolekulaarne reaktsioon) on keemiline protsess, mis toimub ühe kindla molekuli siseselt, seejuures saab see võimalikuks tänu selle molekuli spetsiifilisele struktuurile.
Orgaanilises keemias toimuvad esmase aktiivse intermediaadi sisemolekulaarsed reaktsioonid, kui tekib uus stabiilsem intermediaat naaberrühma või sideme osalusel või kaugemal asetseva sobiva rühma osalusel üle tsüklilise (eelistatult 5- või 6-lülilise) intermediaadi.
Kõige tuntumad on sisemolekulaarsed ümbergrupeeringud (hüdriidi või alküülrühma 1,2-nihe, allüülne isomerisatsioon jm) ja tsüklisatsioonireaktsioonid (kas sisemolekulaarse liitumisena või kondensatsioonina) ning tsükli avanemise reaktsioonid. Teada on ka intramolekulaarsed asendusreaktsioonid, kus funktsionaalrühmad molekulis vahetavad koha.
Näiteks laktoonid on tsüklilised estrid ehk hüdroksüülrühma ja karboksüülrühma vahelise sisemolekulaarse kondensatsioonireaktsiooni produktid.
Sisemolekulaarse reaktsiooni produktid võivad moodustuda ka mitme järjestikulise etapi tulemusena.
Intramolekulaarsete orgaaniliste reaktsioonide korral asuvad kaks reaktsioonitsentrit ühes ja samas molekulis. See annab kõrge efektiivse kontsentratsiooni ja protsess saab kulgeda suure kiirusega. Sisemolekulaarsete reaktsioonide osatähtsus (konkurents intermolekulaarsete reaktsioonidega) on suurem lahjades lahustes, kuna nende kiirus ei sõltu kontsentratsioonist.