Infrapunaastronoomia
Infrapunaastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb taevakehade infrapunakiirguses vaatluse ja uurimisega.
Infrapunakiirguse avastas 1800. aastal Briti astronoom William Herschel.[1] Infrapunaastronoomia rajati 1830ndatel aastatel ja esialgu oli selle areng aeglane. 20. sajandil avastati, et infrapunakiirguses saab lisaks Päikesele ja Kuule uurida ka teisi taevakehasid. Pärast 1950. ja 1960. aastatel tehtud avastusi raadioastronoomias, rajati kaasaegne infrapunaastronoomia, et uurida taevakehi ja muid objekte väljaspool nähtava valguse lainepikkusi.
Kuna atmosfäär neelab infrapunakiirgust, paiknevad infrapunakiirgust uurivad teleskoobid Maa kõrgetes piirkondades või kosmoses.[2] Sellised teleskoobid on näiteks Herscheli kosmoseteleskoop, James Webbi kosmoseteleskoop ja VISTA.
Viited muuda
- ↑ "Infrared Astronomy – Seeing the Heat". Routledge. Vaadatud 26. detsember 2021.
- ↑ "Why infrared astronomy is a hot topic". ESA. Vaadatud 26. detsember 2021.